Felix von Berg

Allikas: Vikipeedia

Felix Johannes von Berg (24. juuni (ukj 6. juuli) 186818. veebruar 1932) oli põllumees ja mõisnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta põlvnes XVIII sajandi lõpul Saksimaalt Zwickaust Liivimaale siirdunud literaadiperekonnast. Sündis arst Karl Ernst von Bergi (1830−1888) ja Wilhelmine Friederike Julie von Siversi (1834–1908) pojana; tema vanavanaisa oli Liivimaa kindralsuperintendent Karl Ernst von Berg (1773−1833). Õppis aastatel 18791885 Tallinna Rüütli- ja Toomkoolis. Seejärel oli põllumees Harmi ja Suure-Konguta mõisas. 18901892 tudeeris Leipzigi ja Halle ülikoolis põllumajandust. 1892. aastal oli ta põllumees Vana-Kuuste mõisas.

Mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

1896. aastal ostis ta Pärnumaal Are mõisa, mille kinkis ära 1904. aastal.[1] 1903. aastal omandas Tartumaal Rannu mõisa, mida pidas kuni võõrandamiseni 1919. aastal.[2]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Abiellus 16. (ukj 29. mail) 1903 Amalie (Anna) Annette Fanny Marie von Grotega. Sellest liidust sündis viis poega ja viis tütart.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Are mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris.
  2. Rannu mõis Rahvusarhiivi Kinnistute registris.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]