Etüüd punases
| "Etüüd punases" | |
|---|---|
 | |
| Originaali pealkiri | "A Study in Scarlet" |
| Autor | Arthur Conan Doyle |
| Päritolumaa |
 Suurbritannia |
| Keel | inglise |
| Žanr | Kriminaalkirjandus |
| Kirjastaja | Ward Lock & Co |
| Ilmumisaeg | 1887 |
| Järgnev raamat | "Nelja märk" |
"Etüüd punases" (inglise keeles "A Study in Scarlet") on Arthur Conan Doyle'i esimene jutustus, kus astuvad üles detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Esimest korda ilmus "Etüüd punases" almanahhis "Beeton's Christmas Annual" pealkirjaga "A Tangled Skein". Noore Southsea arsti A. Conan Doyle'i jutustuse sündmuste kulg antakse edasi erruläinud sõjaväearsti John Watsoni silmade läbi. Teoses on puudutatud ka Utah' mormoonide kogukonna teemat.
Holmesi tegelaskuju loomisel oli kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudest.
Tegelaskujud
[muuda | muuda lähteteksti]- Sherlock Holmes
- doktor Watson
- Jefferson Hope
- Inspektor Tobias Gregson – Holmesi sõnade järgi "Scotland Yardi meestest kõige taibukam"[1]
- Inspektor Lestrade
- Enoch J. Drebber – Clevelandi ärimees
- Joseph Stangerson – Drebberi erasekretär
- John Ferrier
- Lucy Ferrier
- Madam Charpentier – pansioni Torquay Terrace omanik
Teose ülesehitus
[muuda | muuda lähteteksti]"Etüüd punases" koosneb kahest osast:
| Etüüd punases | |
|---|---|
 | |
| A Study in Scarlet (lüh. Stud)[2] | |
| Avaldamisaeg | 1887 |
| Abipaluja(d) | Scotland Yard |
| Tegevuse aeg | I osa - 1881 II osa - 1847–1860[3] |
| Pahategija(d) | Jefferson Hope ning Enoch Drebber ja Joseph Stangerson |
- I osa. (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest)
- Mister Sherlock Holmes
- Teaduslik järeldamine
- Lauristoni pargi saladus
- Mida oli jutustada John Rance'il
- Meie kuulutus toob külalise
- Tobias Gregson näitab, mida ta suudab
- Valgus pimeduses
- II osa. Pühakute maa.
- Lõputul lubjakivitasandikul
- Utah' õis
- John Ferrier kõneleb prohvetiga
- Põgenemine elu päästmiseks
- "Kättemaksuinglid"
- Dr. Watsoni mälestuste järgi
- Lõpetuseks
Teosega seotud kohti
[muuda | muuda lähteteksti]- Baker Street 221B (Marylebone, Westminster) – Sherlock Holmesi elukoht.
- Pansion "Torquay Terrace" (Camberwell, London Borough of Lambeth) – seal peatusid Enoch J. Drebber ja Joseph Stangerson.
- Lauriston Garden 3, Brixton Road (fiktiivne asukoht Brixtonis London Borough of Lambethi linnaosas) – Enoch J. Drebberi mõrvapaik.
- Halliday's Private Hotel – Joseph Stangersoni mõrvapaik.
Eestikeelsed väljaanded
[muuda | muuda lähteteksti]- "Baskerville'ide koer"; Jutustused Sherlock Holmesist. (Eesti Raamat, 1973; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk 5–114)
- "Etüüd punases. Baskerville'ide koer" (Varrak 1993; tõlkijad V. Pedajas, A. Tann)
- "Sherlock Holmesi lood" 1. osa (Varrak 2003; tõlkijad Ester Heinaste, Krista Kaer, Villem Pedajas ja A. Tann; lk 7–80)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sherlock Holmesi lood 1. osa. Varrak 2003, lk 21
- ↑ The Abbreviations. The Canon by Jay Finley Christ. The Diogenes Club
- ↑ A Study in Scarlet. At Holmes with Doyle. Celebrating Sherlock Holmes and Sir Arthur Conan Doyle
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: A Study in Scarlet |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Etüüd punases |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: A Study in Scarlet |
- A Study in Scarlet. The Complete Sherlock Holmes. Camden House
Sherlock Holmesi raamatud (Arthur Conan Doyle) | ||
|---|---|---|
| Romaanid |  | |
| Jutustuste kogumikud |
Sherlock Holmesi seiklused (1892) • Sherlock Holmesi memuaarid (1894) • Sherlock Holmesi tagasitulek (1905) • Viimane kummardus (1917) • Sherlock Holmesi märkmeraamat (1927)
| |
| Tegelaskujud |
Sherlock Holmes • Doktor Watson • Mycroft Holmes • Mrs. Hudson
Scotland Yard : Inspektor Lestrade • Tobias Gregson • Inspektor Bradstreet • Stanley Hopkins Pahategijad : Professor James Moriarty • Irene Adler • Sebastian Moran | |