Estonia-Film

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Estonia-Film oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel 19191932. Ettevõte alustas vendade Theodor Märska ja Konstantin Märska eestvedamisel faktiliselt tööd juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati see Peeter Parikase initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli vendade Lumière’ide analoogne filmiettevõte.[1] Ettevõtet juhtis Peeter Parikas.[2]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia-Film tegeles nii filmide tootmise kui ka levitamisega ja tõi Eesti filmindusse ringvaate: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris.

Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmidega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti riigikroonika eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli "Filmikaameraga läbi Eesti" (1924), mida näidati mitmes Euroopa riigis – Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis – ja millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.[3] Sarjast on säilinud üksikuid kaadreid.

Olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärk oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.

1921. aastal valmis stuudios esimene mängufilm, naljapilt "Armastuse pisielukas", mis võeti Tallinnas üles ühe päevaga. Film pole säilinud ja selle sisu pole teada.[4] Stuudio mängufilmikatsetused jäidki lühiformaati ja need pole säilinud.

Paljudest Estonia-Filmi tähtsatest jäädvustustest (Eesti kulla Tallinnasse toomine Venemaalt, Tartu rahu allakirjutamine) pole kaadritki alles.

Kinod[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia-Filmile kuulusid kinod Rekord Näituseväljakul (hiljem nn rahvakino Endla), Passaaž Viru tänaval (hiljem esietenduskino Rekord, veel hiljem Helios) ja kino Kungla Tõnismäel. Viru tänaval asus ka Estonia-Filmi filmilabor.

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19261931 andis ettevõte välja oma aja tähtsaimat filmiajakirja Filmileht.

Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.

1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.

Tegevuse lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Üleilmne majanduskriis ja tehniline revolutsioon (helifilmi sünd ja levik) mõjutasid Estonia-Filmi tegevust sedavõrd, et 1932 läks Estonia-Film pankrotti ja lõpetas 19. detsembril 1932 tegevuse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Filmi Andmebaas (vaadatud 26. oktoobril 2019)
  2. Lõhmus, Jaak. Fotograafi(de) jälg. Postimees, 1. november 2008
  3. Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4
  4. Espenberg, Allan (koostaja). Esimene Eestis. Tammerraamat, 2017. ISBN 978-9949-616-08-4