Esiaja kunst

Esiaja kunst on esiajast pärinev kunst.
Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 – 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (nt Willendorfi Venus) ning koopamaalid (nt Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne.
Samas on leitud ka vanemaid objekte. Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast koopast on leitud umbes 73 000 aastat vana kivitükk, millele on tõmmatud ookriga jooni.[1]
Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel.
Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Katie Pavid: "The oldest drawing ever found is a stone 'hashtag'" Natural History Museum, 2018
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- R. Dale Guthrie. The Nature of Paleolithic Art, Google'i raamat
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ancient Cave Art Full of Teenage Graffiti, LiveScience, 2006
- Cave Men Loved to Sing, LiveScience, 2008