Esiaja kunst

Veise kujutis ühes koopas Kalimantani saarel, mis arvatakse olevat üle 40 tuhande aasta vana

Esiaja kunst on esiajast pärinev kunst.

Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (nt Willendorfi Venus) ning koopamaalid (nt Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne.

Samas on leitud ka vanemaid objekte. Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast koopast on leitud umbes 73 tuhat aastat vana kivitükk, millele on tõmmatud ookriga jooni.^[1]

Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel.

Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa. Enamasti on tegu kujunditega kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Sellest ajast on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid.