Ernst Krenkel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ernst Krenkel (1938)
Ernst Krenkel triivjaamas (1938)
Ernst Krenkeli hauamonument Novodevitšje kalmistul Moskvas

Ernst Krenkel (vene keeles Эрнст Теодорович Кренкель; 24. detsember 1903 Białystok, Grodna kubermang, Venemaa Keisririik8. detsember 1971 Moskva, Nõukogude Liit) oli saksa päritolu Nõukogude Liidu polaaruurija, radist, geograafiadoktor.

Ta töötas 1924. aastast polaarjaamades radistina. Võttis osa polaarekspeditsioonidest jäälõhkujal Georgi Sedov (1929), dirižaablil Graf Zeppelin (1931), laevadel Sibirjakov (1932) ja Tšeljuškin (1933–1934). 1935. aastal määrati ta Severnaja Zemlja saarestikus Oktoobrirevolutsiooni saare Olovjannõi neemel asuva polaarjaama ülemaks (polaarjaama koosseisus neli inimest).

6. juunist 1937 kuni 15. märtsini 1938 oli Krenkel esimese triiviva polaarjaama "Severnõi Poljus" radist. Osalemise eest triivi ajal tehtud Põhja-Jäämere uuringutes sai ta geograafiadoktori kraadi (väitekirja kaitsmata).

Hiljem oli Krenkel juhtival tööl. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule Moskvas[1].

Päritolu ja vanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Krenkeli isapoolsed esivanemad tulid Venemaale 18. sajandil Saksamaalt. Ernsti isa Theodor Krenkel sündis 1863. aastal Harkivis aktsiisiametniku perekonnas. Theodor astus vanemate soovi kohaselt Tartu ülikooli usuteaduskonda, et õppida pastoriks. Kaks aastat enne lõpetamist läks ta üle keeleteaduskonda, kus hakkas õppima kreeka, ladina ja sanskriti keelt. Ülikool jäi tal aga rahaliste raskuste tõttu siiski lõpetamata.[2] Ta sõitis Pihkvasse ja sooritas seal eksternina eksamid, mis andsid talle õiguse õpetada riigigümnaasiumide kõigis klassides saksa keelt. Mõni aeg hiljem kutsuti ta koduõpetajaks ühte Liivimaa mõisasse. Siin tutvus ta noore baltisakslannnast õpetajanna Maria Kestneriga. 1896. aastal nad abiellusid.[3]

Theodor Krenkeli alustas riigiteenistust Sarapulis, kolis siis Bakuusse ja Bakuust Białystokki, kus temast sai kommertskooli inspektor, kes vajadusel asendas direktorit, kui seda kohal ei olnud. Pidulikel juhtudel pani ta selga mundri: kolme ordeniga saterkuue, pähe kolmnurkse kübara, vööle seadis mõõga. Selline munder tegi kooliõpetajast ametivõimu esindaja. Tsiviilteenistuses jõudis ta välja teenida riiginõuniku aukraadi.[3][4] 1903. aastal sündis Ernst. 1910. aastal kolis Krenkelite perekond Moskvasse[5].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Krenkel
  • 1933 – "Дирижабль в Арктике". Госмашметиздат (88 lk; kaasautor Fjodor Assberg)
  • 1938 – "Девять месяцев на дрейфующей станции "Северный Полюс"". Государственное издательство политической литературы (232 lk; kaasautorid Ivan Papanin, Pjotr Širšov ja Jevgeni Fjodorov)
  • 1940 – "Четыре товарища". Главсевморпуть (232 lk)
  • 1957 – "Через океан на дрейфующих льдах". Географгиз (384 lk; kaasautorid Ivan Papanin ja Vassili Burhanov)
  • 1973 – "RAEM - мои позывные". Советская Россия (496 lk)

Tõlked eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Кренкель Эрнст Теодорович. warheroes.ru
  2. https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000433,00849.html?prozent=
  3. 3,0 3,1 Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 7–8
  4. Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 12
  5. Ernst Krenkel. "Minu kutsung on RAEM". Eesti Raamat, 1979. Lk 15

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1977: "Наш Кренкель". Составители Борис Кремер, Н. Болотников. Гидрометеоиздат (176 lk)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]