Ernst Johann von Biron

Allikas: Vikipeedia
Ernst Johann von Biron

Ernst Johann von Biron (õigemini Ernst Johann von Bühren; läti keeles Ernsts Johans Bīrons; vene keeles Эрнст Иоганн Бирон; 23. november 1690 Kalnciems29. detsember 1772 Jelgava) oli Kuramaa hertsog.

Ernst Johann von Bühren sündis Kuramaal väikeaadliku peres. Ta käis Königsbergi ülikoolis, kuid visati sealt vääritu käitumise pärast välja. 1714. aastal siirdus Bühren Venemaale, kus tema nime hakati kirjutama prantsuspärasemalt – Biron. Ta tegutses Peeter I poja Aleksei Petrovitši abikaasa Charlotte Christine õukonnas, hiljem sidus end aga Kuramaa hertsoginna Anna Ivanovnaga. Kui too 1730. aastal Venemaal võimule sai, muutus Biron üheks Venemaa keisririigi mõjuvõimsaimaks meheks.

1737. aastal suri Kettlerite dünastia Kuramaal välja ning Poola kuningas August III, kelle vasall Kuramaa hertsogiriigi valitseja oli, nimetas Bironi Venemaa keisrinna (1730–1740) Anna Ivanovna nõusolekul uueks Kuramaa hertsogiks. Biron, kes juba oli endale hankinud tohutu varanduse, jätkas seda ka Kuramaa hertsogina. Ta laskis rajada suurejoonelise Jelgava ja Rundale palee ning tema eluviisi kadestasid koguni Prantsusmaa kuninga õukonna liikmed.

1740. aastal keisrinna Anna suri, ning ehkki Biron määrati seejärel Venemaa keisririigi regendiks, ei kestnud tema ülemvõim kaua. Juba kolm nädalat hiljem võttis Burchard Christoph von Münnich ta vahi alla ning esialgu mõisteti ta surma. Hiljem muudeti karistus aga eluks ajaks asumisele saatmiseks Siberisse.

1762. aastal aga, kui võimule sai Peeter III, kutsuti vana Biron tagasi keisri õukonda. Aasta hiljem määras Katariina II ta uuesti Kuramaa hertsogiks. 1769. aastal loobus ta troonist oma poja Peteri kasuks ja suri kolm aastat hiljem oma luksuslikus Jelgava palees.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]