Kasutaja arutelu:Castellum

Tere tulemast Vikipeediasse, Castellum! Andres 17. juuli 2008, kell 19:51 (UTC)

Aitäh tervitamast. Oleme juba enne ka oma pisikest panust andnud, aga nähes, kui suur töö on ees ootamas, otsustasime seda oma nime all edasi teha.

Allakirjutamiseks vajutage neli korda ~ . Andres 17. juuli 2008, kell 20:01 (UTC)

Aitäh, jätan meelde.Castellum 17. juuli 2008, kell 20:08 (UTC)

Tere ka minu poolt. Palju abi oleks, kui kasutajad omaloodud artiklid vastavatesse loenditesse kannaksid. avjoska 5. aprill 2009, kell 19:54 (UTC)

Tere, aga ei saanud märkusest aru. Saaks täpsemalt. Castellum 6. aprill 2009, kell 05:17 (UTC)

Näiteks Siim Mandre artikkel peaks olema leitav artiklitest "Biograafiad (M)" ja "Sportlaste loend". Samuti võiks see artikkel leitav olla artiklitest "Surnud 2002", "Sündinud x. kuupäeval", "Surnud x. kuupäeval" (kui on) ja "Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/x. kuupäev". Kuupäevad siis vastavalt sünni- ja surmakuupäevale. avjoska 6. aprill 2009, kell 06:26 (UTC)

Mõnel pool on ju viited olemad? Nt Surnud 2002? Ja teha veel eraldi sportlaste loend - niigi on sportlaste loendamine segane. Tegin ettepaneku ümber muuta, ise ei oska teha. Ausalt öelda, ei teadnudki, et nii palju loendeid on olemas. Natuke peaks mõtlema, kas neid kõiki on vaja. Castellum 6. aprill 2009, kell 06:41 (UTC)

Lehele Siim Mandre ei viita hetkel ükski lehekülg. Sportlaste loend on täiesti olemas. avjoska 6. aprill 2009, kell 06:51 (UTC)

Tere! Praegu, tundub, on kõik sinu parandused vaikimisi märgitud pisiparandusteks. Palun võta see maha (akna ülaservast eelistused -> redigeerimisseaded -> Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks). Tänan. Taivo 8. mai 2009, kell 09:33 (UTC)

Oma stiili pealesurumise võiks jätta ja ainult vigu välja toimetada või omalt poolt uue infoga täiendada. Samuti võiks alustatud artikli viia vastavatesse loenditesse (viimasest on varem siinsamas kasutaja arutelulehel juttu olnud. Ave Maria 27. august 2009, kell 18:04 (UTC)

Nüüd ei saanud küll märkusest aru. Loendite kohta olen varem vastuse kirjutanud. Nende arvu ei tea ja ei oska loenditesse midagi lisada. Aga nt Sportlaste loendi-märkus kehtib praegugi, sest olemasolev on segane ja kas siis on uusi vaja? Castellum 28. august 2009, kell 19:02 (UTC)

Mulle tundub ka, et neid loendeid on liiga palju. Andres 28. august 2009, kell 19:10 (UTC)

Loendeid tehakse tegevuse järgi. "Mida rohkem, seda uhkem". Sarnaselt muusikutele peaks ka sportlastel olema tegevusala (spordialade loend) järgi loend. Üldiselt peaks olema ka üldloend nagu hetkel on "sportlaste loend" ja muusikute loend. Kui palju neid jõuab teha, on ise asi. Populaarsematest spordialadest peaks ikka loendid olema. Kategooria spordi loendid on üpris kõhna. --Tiuks 28. august 2009, kell 19:36 (UTC)

Nojah, aga selliseid loendid, mille täiendamine on kohustuslik, ei maksa juurde teha. Leidmiseks piisab biograafiate loendist, noh, ka sportlaste loend on hea. Loendeid võib teha ka mingil muul moel. Kuupäevade loendite täitmist küll ei maksa nõuda. Ja veel kaks ühesugust loendit! Andres 28. august 2009, kell 19:40 (UTC)

Kas botid ei saaks aidata loendeid teha (kategooriate kaudu)? Loendite täiendamine on suur töö ja meil on vähe tööjõudu. Igaüks ei viitsigi loenditega tegeleda ja kuna meil kõik on vabatahtlik, siis ei saagi midagi nõuda. Meil peavad olema selged sihid ja eesmärgid, mille poole püüelda. Küll tasapisi need teoks tehakse. --Tiuks 28. august 2009, kell 19:59 (UTC)

Saaks muidugi. Aga loendeid oleks hea just inimestel teha, sest need saab teha nii informatiivseks ja paindlikuks, kui parasjagu tahetakse. Andres 28. august 2009, kell 20:01 (UTC)

Aga põhiline on see, et kõik loendid ei peaks olema sellised, mida uute artiklite ilmumisel kohustuslikult täiendatakse. Andres 28. august 2009, kell 20:02 (UTC)

Paraku vist ikka on nii, et kui uus artikkel tuleb, siis ta ka mingisse loendisse peaks kuuluma. Sellepärast ma igatsen robotit, kes meid selles aitaks. Meie teeme loendi ja robot oskab loendisse panna. --Tiuks 28. august 2009, kell 20:07 (UTC)

Minu meelest iga artikkel ei pea kuuluma mingisse loendisse. Andres 28. august 2009, kell 20:41 (UTC)

Me arutame seda kasutaja leheküljel aga tegelikult peaks küll kuuluma. Loendi mõte ongi see, et kategooria on toodud loendi kujul. Ideaalne loend on selgitusega (isikuartiklites). Vaata näiteks inglise vikit (en:Category:Lists of composers), see peaks olema roboti töö, me ei suuda seda käsitsi teha. --Tiuks 28. august 2009, kell 20:48 (UTC)

Kust Sa seda võtad, et loendi mõte on seotud kategooriaga? Loendid olid juba siis olemas, kui kategooriaid ei olnud? Andres 29. august 2009, kell 06:43 (UTC)

EKSS ütleb: rajatis ‹-e 5› s. eriotstarbeline ehitis, mis pole hoone ning mis on ennekõike inseneriloomingu tulemus.. Sa eemaldasid paljudelt asjadelt õige kategooria.--WooteleF 20. detsember 2010, kell 15:15 (EET)[vasta]

Vaata, antud definitsioonis on õige vaid see, et "rajatis on ehitis, mis pole hoone". Muidu on suht totakas definitsioon. Ma proovin korra veel lihtsamalt üle seletada: 'ehitis' on kattetermin. Ehitised jagunevad: hooned ja rajatised. Saa aru, kui Sa tahad teha jaotise 'militaarrajatised', ei või sa sina alla panna hooneid ja pead siis tegema jaotise 'militaarhooned'. Ja siis ära arvama, millal on hoone ja millal rajatis...ma pakkusin lihtsamalt - teha jaotis 'militaarehitis' ja panna kõik sinna alla. Nt 'lünett' võib olla nii hoone kui ka rajatis, aga kindlasti on see ehitis. Või nt 'kaitsevall' on üldiselt rajatis, aga kui seal sees on hoone (nt Tartu Raadi lennuväljal), kumb see siis on? Seda probleemi ja selle lahendust pakkuvaid üsna häid definitsioone oleksid võinud ka Ehitussseadusest ise lugeda või vaadata siinsamas eestikeelses wikis olevaid Ehitusseadusest pärinevaid definitsioone...87.119.162.85 21. detsember 2010, kell 00:21 (EET)[vasta]

Keeleküsimustes pean autoriteetsemaks ÕSi või EKSSi kui mõnd seadust.--WooteleF 21. detsember 2010, kell 03:20 (EET)[vasta]

Seadus ka muidugi siin autoriteet ei ole, aga EKSS-i ja eriti ÕS-i sõnaseletused on sageli võetud teistest teatmeteostest või erialakirjandusest ja lihtsustatud. Autoriteet keeleküsimustes ei tähenda, et sõnaseletused oleksid alati erialaliselt pädevad.

Aga anonüümse kasutaja ettepanek ei ole ka EKSS-iga vastuolus. Andres 21. detsember 2010, kell 03:42 (EET)[vasta]

Palun tee ümbersuunamised kõigilt nimevariantidelt. --Epp 7. oktoober 2011, kell 04:09 (EEST)[vasta]

'Palun tee ümbersuunamised kõigilt nimevariantidelt' - palun inimkeeles üle seletada. Castellum 7. oktoober 2011, kell 09:46 (EEST)[vasta]

Kui mõnel isikul on mitu nimekuju, siis tuleb iga nimekuju alt teha ümbersuunamine formaadis: "#suunaõige nimi". Andres 7. oktoober 2011, kell 12:07 (EEST)[vasta]

Mulle küll ei meeldi end korrata, kuid pean meelde tuletama, mida üle 2 aasta tagasi palusin: Palju abi oleks, kui kasutajad omaloodud artiklid vastavatesse loenditesse kannaksid. Palun kanna poksijad vähemalt biograafiate ja sportlaste loendisse. Ave Maria 13. oktoober 2011, kell 17:49 (EEST)[vasta]

Samas see pole nii kohustuslik, nagu tooni järgi võiks arvata. Kel huvi ja jaksu, tegelegu lisaks kategooriatele ka loenditega. 193.40.10.180 13. oktoober 2011, kell 18:19 (EEST)[vasta]

Uus kategooria tuleks teha, kui artikleid mida sinna lisada, on juba mitu. Paljud poksijad on praegu üksinda eraldi kategoorias. Kategooriad peaks samaliigilisi mõisteid paremini siduma, aga nii on hoopis keerulisem artikliteni jõuda (ühegi teise poksijani jõudmiseks tuleb teha rohkem klõpse). 90.190.114.172 5. november 2011, kell 14:12 (EET)[vasta]

Ei ole keeruline ühest poksijast teiseni jõuda. Praegu tuleb väga palju kategootiaid ringi teha ja valede linkide tekkimise oht on suurem. Praegu saaks aga kategooriad kohe paika ja hiljem on kergem ja kiirem artiklitega täita. Castellum 5. november 2011, kell 14:20 (EET)[vasta]

Keeruline ei ole, aga keerulisem küll. Nojah, kui kavatsed need peaaegu tühjad kategooriad lähemal ajal artiklitega täita, siis ehk tõesti on mõistlik kategooriad ette valmis teha. 90.190.114.172 5. november 2011, kell 14:24 (EET)[vasta]

--- Tasapisi teen. Castellum 5. november 2011, kell 14:26 (EET)[vasta]

Palun vaata seda Arutelu:Edward Blay --Mona 27. november 2011, kell 23:52 (EET)

Palun vaata Kategooria arutelu:Palamuse kihelkonna kalmistud. 193.40.10.180 2. märts 2012, kell 09:54 (EET)[vasta]

Õige on "Eesti-Poola maavõistlused poksis" (täpsemalt). Pikne 30. juuni 2012, kell 10:38 (EEST)

No aga läheb ju segasemaks! Nii võib aru saada, et 'Eesti-' on 'Poola' hargtäiend? Nt 'Väike-Poola', 'Lõuna-Poola', 'Üleväina-Liivimaa' jne...ka siis 'Eesti-Poola'? Sest nt 'Poola-Eesti' on ju täiesti olemas - Eesti osa, mis oli Poola käes 16 - 17. sajandil...seega siis 'Eesti-Poola' on mingi Poola osa, mis kuulub Eestile?

No pane siis juba igale poole 'Eesti ja Poola', seda ju reeglid lubavad...Ei pea ju igat lolli reeglit järgima, kui see teeb elu segasemaks...ja praegu ju teeb, kui tekivad sellised mitmetimõistetavused...Castellum (arutelu) 30. juuni 2012, kell 10:54 (EEST)[vasta]

Tähendus peaks selguma kontekstist (maavõistlus maade vahel), nii et segadust minu meelest ei teki. Sidekriipsul ja mõttekriipsul on erinevad kasutusjuhud, aga tähendust eristavana neid (ja tühikuid) üldiselt ei kasutata. Küllap võib kirjutada ka 'Eesti ja Poola', aga ühtluse mõttes võiks siis ilmselt sama teha ka Eesti-Soome maavõistluse juures ja teistel sarnastel juhtudel. Pikne 30. juuni 2012, kell 11:09 (EEST)

Aga tekib ju segadus, kui on erinevaid tõlgendamisvõimalusi 'Eesti-Poola' puhul...praegu tuleks kirjutada nii - 'Põhja-Küprose - Eesti suhted' pika kriipsuga ja tühikutega, aga 'Küprose-Eesti suhted' lühikese kriipsuga ja tühikuteta...on ju segadus, kui saab segi ajada hargtäiendi ja rinnastatud täiendi?

Sidekriipsul ja mõttekriipsul on erinevad kasutusjuhud, aga tähendust eristavana neid (ja tühikuid) üldiselt ei kasutata - kasutatakse küll, vaata enda toodud näited...

Kirjutan siis edaspidi 'Eesti ja Poola maavõistlus(ed)', on siis selge ja Sinu rahuks ka reeglitele vastav.Castellum (arutelu) 30. juuni 2012, kell 11:59 (EEST)[vasta]

Kui tahad artikli pealkirja muuta, siis ära tee uut artiklit, vaid teisalda artikkel uue pealkirja alla (nii jääb artikli ajalugu alles). Teisaldamisnupp on ülaserva valikutes. --Epp 30. juuni 2012, kell 23:28 (EEST)

Ümbersuunamised

Kui pealkiri sisaldab selliseid tähti, mida klaviatuuril pole, siis palun tee ümbersuunamised sellistelt variantidelt, mida saab klaviatuurilt sisestada. Näiteks é puhul e, või ø puhul o ja ö. Meil ei ole toimetajaid. --Epp 22. aprill 2013, kell 10:32 (EEST)[vasta]

Vt Kategooria arutelu:Eesti kalmistud. Nüüdisajal olemasolevaid ja kasutuses olevaid kalmistuid võiks kategoriseerida siiski nüüdisaegse haldusjaotuse järgi. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 11:22 (EET)[vasta]

Kõik kalmistud on kategoriseeritud ka nüüdisaegse haldusjaotuse järgi, nii et kui ei jaga eesti traditsioonilise kultuuri alusena olevat kihelkondlikku jaotust, siis saab liikuda ka tänapäevase kunstliku haldusjaotuse järgi. Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 11:28 (EET)[vasta]

Nüüdisaegse haldusjaotse järgi peaks saama liikuda kategoorias Eesti kalmistud. Traditsioonilise kultuuri alus või mitte, aga tänapäeval on primaarne nüüdne haldusjaotus. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 11:45 (EET)[vasta]

Kelle jaoks on primaarne nüüdne haldusjaotus, kelle jaoks on traditsioonilise kultuuri alusena olev kihelkondlikku jaotus. Ei maksa olla nii primitiivne, et pidada enda jaoks primaarsena olevat ka teiste jaoks primaarsena.

Aga väga lihtne lahendus - kui tunned, et pead tingimata nägema kalmistuid tänapäevase haldusjaotuse järgi, tee siis selline. Pane nt *Eesti kalmistute' alla kaks alamkategooriat - 'Eesti kalmistud maa- ja kihelkondliku jaotuse järgi' ja 'Eesti kalmistud tänapäevase haldusjaotuse järgi'.

Või võta ette omavalitsuste kaupa. Tee nt kategooria 'Koigi valla kalmistud', mis oleks nt kategooria 'Koigi vald' alamkategooria. Jne jne

Tegelikult on kõik kalmistud kategoriseeritud ka omavalitsuste kaupa. Loe rahulikult artiklid läbi ja Sa näedki seda. Omavalitsuste artiklisse võid jälle sealsete kalmistute loendi teha ise. Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 13:17 (EET)[vasta]

Asi ei ole selles, mis kellegi jaoks isiklikult on primaarne. Kui kihelkondlikku jaotust pole igapäevaelus enam ammu, aga kalmistud on endiselt kasutuses, siis on minu meelest ilmne, et üldiselt (mitte minu jaoks) on primaarne kuuluvus nüüdisaegse haldusjaotusel põhjal. Näiteks kui kirjutame mõisatest kui eeskätt endistest ja endisaegse ulatusega majandusüksustest, siis nende jaotamine varasema halduse alusel on enamvähem loomulik, aga kalmistuste juures seda analoogiat pole.

Tuleks kokku leppida, kuidas on asju kõige mõistlikum esitada. Kui varasem kihelkondlik kuuluvus on mõne nüüdse kalmistu juure oluline (iga kalmistu juures kindlasti pole), siis seda võib artiklis mainida, aga kategooriaid ei maksaks asjatult kirjuks ajada ja seal võiks piirduda põhiliste tunnuste ja põhiliste jaotustega. Kui iga kasutaja teeb oma loendid ja oma kategooriad, millel on enamvähem ligidane ja dubleeriv sisu, siis see pigem raskendab orienteerumist.

Jah, näen et kalmistud on valdade kategooriates, aga kalmistud omavahel pole hetkel siin praeguse haldusjaotuse järgi seotud. Ja kuna valdade lõikes on kalmistuid vähe, siis võiks piirduda pigem maakondade kalmistute kategooriatega. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 13:45 (EET)[vasta]

Kihelkondlik jaotus on igapäevaelus täiesti olemas. Kui Sa tegeled nt autoremondiga, siis võib-olla selles valdkonnas tõesti enam pole. Kultuurielus on aga täiesti kenasti olemas.

Minu arust on primaarne kuuluvus tekke järgi. Enamik kalmistuid on tekkinud kihelkondlikult põhjalt lähtudes. Aga veelkord, keegi ei keela Sul teha jaotust enda eelistuste järgi. Märksõnad ainult võidavad, kui valdkonda kategoriseeritakse põhjalikumalt. Ei maksa karta, et läheks liiga kirjuks, praegu on kalmistud põhiliselt kahe kategooriaga - kihelkondliku jaotuse põhjal ja praeguste omavalitsuste järgi. Tihti lisandub ka kultuurimälestiste kategooria, vahel harva veel midagi. Mismoodi saab siin olla mure 'enamvähem ligidase ja dubleeriva sisu' pärast, ei saa aru. Sisu ongi ju üks, kategoriseeritakse nii, nagu on võimalik. Kui on aines on käsitletav enamate kategooriate järgi, on ju hea - otsingud on ju sedavõrra hõlpsamad?

Veelkord, ära virise ja tee juurde kalmistute kategoriseerimine tänapäevase haldusjaotuse järgi.Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 16:42 (EET)[vasta]

Minu meelest ka on kahekordsed kategooriad OK. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 19:19 (EET)[vasta]

Kalmistu artiklile võiks minna link selle asula artiklist, kus kalmistu asub. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 19:58 (EET)[vasta]

Artiklis Kärevere Kangelaskalmistu ei puutu kihelkondlik kuuluvus ju üldse asjasse. Neid kalmistuid on omajagu, mille seos kihelkonnaga on üsna kaudne. Vähemasti läbivalt kõigi mingi kihelkonna alal olevate kalmistute selle järgi kategoriseerimine on anakronism. Lihtsuse huvides on minu meelest parem piirduda kategoriseerimisel siiski nüüdisaegse haldusjaotusega. 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 09:33 (EET)[vasta]

Antud kalmistu asub selle kihelkonna alal. Kihelkondlik kuuluvus pole anakronism, vaid elav ja toimiv nähtus. Keegi ei keela kategoriseerida kalmistuid ka hetkel kehtiva haldusjaotuse järgi või veel mingil muul moel. Castellum (arutelu) 29. märts 2014, kell 10:21 (EET)[vasta]

Kihelkondade kunagised piirid on maanteedel tähistatud, mõnelpool peetakse suviti kihelkonnapäevi ja pidupäevadel kantakse vahel kihelkondade rahvarõivaid. Aga sellegipoolest on fakt, et kihelkondadel pole nüüdisajal mingit halduslikku ega muud funktsiooni, nii et elav ja toimiv nähtus kuulub pigem soovmõtlemise valda.

Kui eespool väideti, et kategoriseeritakse tekke järgi (tekke ajal oli tegu kihelkonna kalmistuga või tekke ajal kuulus kalmistu vastavasse kihelkonda), siis selle kangelaskalmistu juures see ju nii pole. Sama hästi võiks öelda, millisse muinasmaakonna alale see kalmistu jääb, aga see ei puutu asjasse ehk tegu on anakronismiga. Samuti, kui tegu on näiteks õigeusu kalmistuga, nt nagu siin, mitte otseselt kihelkonna koguduste kalmistutega, siis on samuti minu meelest liigne rõhutada (kunagist) kihelkondlikku kuuluvust. 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 22:39 (EET)[vasta]

Need teised kalmistud ei ole ju mingis teises dimensioonis, vaid kihelkondade territooriumil. --IFrank (arutelu) 30. märts 2014, kell 22:57 (EEST)[vasta]

Aja mõõde on küll teine. Kihelkondadel pole enam oma territooriumi, vähemasti mitte samas mõttes nagu siis, kui kihelkondadel ametlikult või faktiliselt mingi funktsioon oli. 90.190.114.172 5. aprill 2014, kell 10:27 (EEST)[vasta]