Saaremaa sõrmkäpp
| Saaremaa sõrmkäpp | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
| Perekond |
Sõrmkäpp Dactylorhiza |
| Liik |
Saaremaa sõrmkäpp |
| Binaarne nimetus | |
|
Dactylorhiza osiliensis Pikner (2005) | |
Saaremaa sõrmkäpp (Eestis Dactylorhiza osiliensis, mujal Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Saaremaa sõrmkäpp on haruldane ja vähe uuritud endeem, mis on sarnaselt balti sõrmkäpaga hübriidset päritolu.[1]
Liik on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse.[2]
Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Taime kõrgus on 35–82 cm. Õied on suhteliselt suured ja purpurvioletsed. Õisikus on üldjuhul 14–57 (maksimaalselt kuni 69) õit. Õite kandelehed ulatuvad pikalt õisikust välja. Nõrga mustriga õie huule pikkus on 7–9 mm. Huule keskmine hõlm on terava tipuga ja ette ulatuv. Õie kannus on 7–10 mm pikkune. Lehed on laikudeta, 10–20 cm pikkused ja 1–3 cm laiused.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
2000. aastal leidsid soomlastest loodushuvilised Saaremaa läänerannikult sadakond määramata sõrmkäpa isendit.[4][5] Algselt määrati need lääne-sõrmkäpaks, kuid hilisemad uuringud kinnitasid leidu tundmatu liigina, mis võis olla lääne-sõrmkäpa sugulane.[6]
2004. ja 2005. aasta ulatuslike otsingute käigus leiti merekaldast 200–500 m kauguselt umbes 2 km² suuruselt maa-alalt ligi 3000 õitsvat (generatiivset) ja sadu vegetatiivseid taimi.[7] Põhjalike võrdlus- ja määramistööde järel leiti, et tegemist on eraldi liigiga, mille nimeks sai saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis).[6] Siiski pole väljaspool Eestit saaremaa sõrmkäppa liigina tunnustatud, vaid teda peetakse lääne-sõrmkäpa alamliigiks (Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis).[8]
Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaa sõrmkäpa kasvukohtadeks on peamiselt lubjarikka pinnasega niiske poolvarjuline loomännik ja niiske looniit, mis on kevaditi üle ujutatud ja suviti kuiv või niiske,[4] kuid teda võib ka kruusatee äärest leida.[3]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaa sõrmkäpp õitseb tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Tolmeldajateks on mitmesugused putukad, kuid sõrmkäppadele iseloomulikult puudub õites nektar.[3]
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Kasvukoht männikus mätaste vahel -
Kasvukoht lagedamal -
Õisikud -
Õied
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv (2010). Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011–2020, lk 25.
- ↑ Dactylorhiza osiliensis – saaremaa sõrmkäpp
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rainar Kurbel, Toomas Hirse (2017). Eesti orhideede käsiraamat. Tallinn. Lk 190–194.
- ↑ 4,0 4,1 Kas uus orhidee – saaremaa sõrmkäpp? Eesti Loodus 02/2004
- ↑ Räsänen, Juhani (2002). A botanical trip to Saaremaa Island, Estonia. – Lutukka 18 (3): 67–75.
- ↑ 6,0 6,1 Pikner, T., Delforge, P. (2005) The Dactylorchid of the island of Saaremaa (Estonia), Dactylorhiza osiliensis Pikner sp. nova. Natural. Belges, 86: 65–80
- ↑ Delforge, P., Kreutz, C. A. J. (2005). Remarks on Estonian Orchids. Natural. Belges 86: 21–56.
- ↑ Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis (Pikner) Kreutz, Orchidee (Hamburg) 57: 99 (2006).
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Tarmo Pikner avastas uue orhideeliigi" Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2006
- Margarita Mürk: Neoendeemse Saaremaa sõrmkäpa Dactylorhiza osiliensis geneetiline mitmekesisus ja päritolu võrreldes lähedaste liikidega Magistritöö botaanikas, Tartu 2010
- Saaremaa sõrmkäpp andmebaasis eElurikkus
