Püksid
Püksid (ka püks) on alakeha kattev pikkade, poolpikkade või lühikeste säärtega pealisrõivas, samuti vastav alusrõivas (ka ilma säärteta).[1]
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Vanimad teadaolevad püksid olid pikad, alt veidi kitsenevate säärtega. Need olid Ida-Euroopas põlises kasutuses. Eesti mehed kandsid suviti linaseid või takuseid, talviti villaseid pikki pükse. Selliseid pükse kanti veel 19. sajandil Lõuna-Eestis, kus neid nimetati kaatsad ja kaltsad ning saartel, kus pükste nimeks olid uusad.[2]
17. sajandil tulid Põhja-Eestis kasutusele avarad põlve all krookes säärega põlvpüksid, mille kandmine levis 18. sajandil üle kogu maa. 19.sajandil ilmusid moodi põlvpükste eri variant kintspüksid, mis olid külgedelt tehtud õmbluste tõttu ümber keha liibuvad. Võrumaal ja osaliselt Saaremaal kanti pikki täislakaga (käisid lahti mõlema külje pealt) ja ka poole lakaga pükse.[3]
Kui varasemad püksid olid lambamustad, -pruunid või hallid, siis kintspüksid õmmeldi peamiselt potisinisest riidest. Põhja- ja Lääne-Eestis tehti pükse ka kitsajoonelisest sini-valge(punase)triibulisest riidest või peeneruudulisest riidest.
19. sajandi III veerandil hakati Eestis kandma rahvusvahelises moes valdavaks olnud pikki pükse.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- aluspüksid
- dressipüksid
- haaremipüksid
- kaatsad
- kaltsad
- kintspüksid
- pepuvahepüksid
- põlvpüksid
- teksad
- uusad
- viigipüksid
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 08.08.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 158
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: püksid |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Püksid |