Incomplete Nature

Allikas: Vikipeedia

"Incomplete Nature: How Mind Emerged from Matter" ("Mittetäielik loodus: kuidas vaim emergeerus mateeriast") on Terrence Deaconi raamat. See ilmus novembris 2011 W. W. Norton & Company kirjastusel[1] (ISBN 9780393049916).

Raamat visandab idee, kuidas vaimunähtused on mahutatavad loodusteaduslikku maailmapilti. Deacon uurib elu omadusi, teadvuse emergeerumist ning evolutsiooni- ja semiootiliste protsesside vahelist suhet. Raamatus püüab Deacon välja töötada teaduslikku teooriat selle kohta, kuidas informatsion, väärtus, otstarve, tähendus ja eesmärgipärane käitumine emergeerusid füüsikalisest ja keemilisest maailmast. Ta püüab "kõigepealt mõista elu, siis tundlikkust (sentience), siis inimese vaimu" (Incomplete Nature, lk 466), esitades põhjuslikkust piirangutena mateeriale. Ta püüab välja töötada dualismi alternatiivi, mis on ühitatav kanoonilise teadusliku mõtlemisega.

Retsensendid[2] on leidnud, et paljud ideed on juba avaldatud Alicia Juarrero raamatus "Dynamics of Action (1999, MIT Press) ning Evan Thompsoni raamatus "Mind in Life" (2007, Belknap Press ja Harvard University Press). Ent erinevalt neist autoritest eitab Deacon, et elu ja vaimu saab taandada dünaamiliste süsteemidele[3]. Deacon väidab, et elu ja vaimu taolised protsessid emergeeruvad alles iseorganiseeruvate protsesside vahelisest kõrgemat järku vastastikusest toimest.

Kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

0. Puudumine[muuda | muuda lähteteksti]

Puuduv number[muuda | muuda lähteteksti]

Pole loodusteaduslikku arusaamist, kuidas laused millelegi osutavad. Loodusteaduse järgi on inimene olemas ainult aatomite kogumina. Puudu on miski, mis on puuduv. Sellel, mida lause tähendab, ja millele ta osutab, informatsioonil, mida ta edasi annab, puuduvad füüsilised omadused ja ulatus. Ei pruugi olemas olla midagi, millele ta vastaks. Ent isegi tähendusele pretendeerimise omadusel on füüsiline mõju, sest ta mõjutab inimeste võimalikku mõtlemist ja toimimist. Kuigi minu mõtteid ja sõnade tähendusi iseloomustab mittekohalolu, kirjutan ma need üles nende võimalike tähenduste pärast. Lause sisul, mis ei ole asi, on seega füüsilised tagajärjed. Kuidas?

Peale tähenduse on muudki, millel on füüsiline mõju hoolimata mittekohalolekust. Labida otstarve on see, et ta võimaldab hõlpsamini auke tekitada. Lehvitamise funktsioon tervitamisel on võimaliku mõtete ja kogemuste jagamise algatamine. Raamatu kirjutamise eesmärk on ideede jagamine. Just sellepärast, et ideedel pole füüsilisi omadusi, saab neid massiliselt jagada, ilma et nad kuluksid. Raamatu kirjutamise väärtust on peaaegu võimatu seostada konkreetse füüsilise tagajärjega. See peaaegu täielikult virtuaalne, Deaconi raamatu puhul võib-olla lihtsalt teatud ideede mõistetavaks tegemine või universumisse kuulumise tunde suurendamine.

Otstarve, osutus, eesmärk ja väärtus on ebatäielikud. Ilma millegi puuduvata oleksid nad pelgalt füüsilised esemed. Igatsus, soov, kirg, isu, lein, kaotusvalu, lootus, püüdlus põhinevad analoogsel seesmisel mittetäielikkusel, ilmaolekul. Nähtusi, mille olemasolu on määratletud mingi olemusliku puudumise suhtes, nimetab Deacon puudumislikeks. Puuduv võib olla veel realiseerimata asjade seis, konkreetne eraldiolev representatsiooni objekt, omaduse üldine tüüp, abstraktne kvaliteet, kogemus jne. Olemasolu millegi puuduva, äraoleva ja võib-olla mitteolemasoleva suhtes on elu ja vaimu määratlev omadus. Maailma täielik teooria peab mõtestama, kuidas puudumised on meid kujundanud inimest ja kuidas me oleme nendest emergeerunud. Loodusteadusest puudub puuduva põhjuslik roll.

Mis loeb?[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi kvantnähtusi kirjeldatakse sageli veel mitte aktualiseerunud võimalike füüsiliste omaduste kaudu, on nad siiski füüsiliselt kohal, mitte puuduvad, representeeritud. Veel teostamata eesmärk, tunde kvaliteet,funktsionaalne väärtus ei ole lihtsalt võimalike füüsiliste suhete superpositsioon, vaid nad on millegi kohaloleva seesmiselt puuduvad aspektid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. WW Norton & Company, Inc, "
  2. Nature (15. detsember 2011, lk 318) ja New York Review of Books (7. juuni 2012)
  3. Incomplete Nature, lk 143–181