Florett
Florett on üks kolmest sportvehklemise kategooriast. Floretis kasutatakse kerget ja paindlikku relva. Punkti saamiseks tuleb torge sooritada torso piirkonda. Sarnaselt epeega tuleb punkti saamiseks torgata vastast relva otsaga, kuid floretis kannavad vehklejad vehklemisjaki peal elektrit juhtivat vesti (laméd), mis tagab selle, et korrektselt registreeritakse ainult lubatud kehapiirkonda sooritatud torked. Erinevalt epeevehklemisest saab üheaegse torke korral punkti ainult see vehkleja, kellel on prioriteet ehk eelõigus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva florett arenes välja 17. sajandil Prantsusmaal, kus duellipidamist õpetati kergemat tüüpi tömbi relvaga. Koos relvaga arenes välja ka floretile omane prioriteedi ehk eelõiguse reeglistik, mis aitas vältida seda, et duellandid teineteist raskelt vigastada saaksid. Õnnetuste vältimiseks pidi kaitsepositsioonil olev vehkleja enne ise ründamist alati vastase löögi pareerima ning alles seejärel rünnakuga vastama. Mõõgavõitluses sai löömisest olulisemaks torkamine ning vehklejad muutusid oma liigutustes kiiremaks. Koos reeglistiku väljaarenemisega muutus florettvehklemine eelkõige elegantseks mänguks Louis XIV õukonnas [1]. Reeglistiku kasutuselevõtt muutis vehklemine ohutumaks ning duellide tõttu hukkunud inimeste arv vähenes.[2]
Florettvehklemine oli kavas esimestel olümpiamängudel 1896. aastal. Naiste floretivehklemine oli olümpiamängudel kavas esimest korda 1924. aastal. Kuni 1996. aastani oli see ainuke vehklemisala, milles naised olümpiamängudel osalesid.
Reeglid[muuda | muuda lähteteksti]
Punkti saamiseks tuleb florettvehklemises vastast relva otsaga torgata. Kui vehkleja puutub vastast floreti tera küljega, siis punkti ei registreerita. Floreti ots peab olema vastase elektrit juhtiva jakiga (laméga) vooluringi katkestamata kontaktis vähemalt 15 (± 1) millisekundit minimaalselt 4,90-njuutonilise jõuga.
Lubatud torke sooritamise alad on torso (samuti vehklemismaski kaelakaitse alumine osa) ja kubemepiirkond. Torked jalgade, käte ja pea piirkonda pole lubatud. Kogemata väljapoole lubatud piirkonda tehtud torked ei too karistusi, kuid ei anna ka punkte.
Prioriteet[muuda | muuda lähteteksti]
Florettvehklemises ei saa alati punkti mitte esimesena torke sooritanud vehkleja, vaid see, kellel on prioriteet. Prioriteet on sel vehklejal, kes sooritab korrektse rünnaku. Kui rünnak ebaõnnestub (torge läheb mööda, vastane pareerib jne), siis kaotab vehkleja prioriteedi. Kui vastane sooritab otsekohe vasturünnaku, on temal prioriteet. Vastane saab automaatselt prioriteedi, kui ta pareerib. Pärast pareerimist on vehklejal õigus rünnata. Kui vehkleja kõhkleb või viivitab, kaotab ta prioriteedi. Sellisel juhul on esimesena rünnanud vehklejal õigus uuesti rünnata, kuid punkti saamiseks peab ta kindlustama, et tal on prioriteet (st. vastane ei ole alustanud uut rünnakut).
Ainult prioriteediga sooritatud torked annavad punkte. Kui ainult üks vehkleja sooritab õnnestunud torke lubatud alasse, siis ei ole prioriteedi reegel oluline (vehkleja sooritas õnnestunud rünnaku, mida vastane ei pareerinud). Kui mõlemad vehklejad sooritavad torke korraga, siis saab punkti prioriteediga vehkleja. Kui prioriteediga vehkleja sooritab torke keelatud alasse ja tema vastane lubatud alasse, siis ei saa keegi punkti (prioriteet puudus). Olukorras, kus mõlemad vehklejad sooritavad õnnestunud torke lubatud alasse, kuid prioriteet ei ole selge, ei saa punkti kumbki vehkleja[3].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://fie.org/fie/history
- ↑ http://acfencers.tripod.com/briefhistory.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2016. Vaadatud 25. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)