Beslan

Beslan
osseedi	Беслӕн (Beslän)
vene	Беслан (Beslan)
	Beslani raudteejaam
	Beslani vapp
Pindala	24 km²
Elanikke	37 029 (1.01.2018)
Koordinaadid	43° 11′ N, 44° 32′ E

Beslan on linn Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal 15 km kaugusel Vladikavkazist, Osseedi tasandikul Tereki jõe paremal kaldal. See on Pravoberežnõi rajooni keskus, rajoonialluvusega linn.

Linn sai üle maailma kurikuulsaks 2004. aasta Beslani pantvangikriisi järel.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arvu dünaamika:

1959: 19 400
1967: 25 000
1970: 26 900
1979: 29 900
1989: 32 400
1992: 34 100
1996: 33 900
1998: 34 300
2000: 34 500
2001: 34 600
2002: 33 600
2008: 36 000

Beslan on Vladikavkazi ja Mozdoki järel suuruselt kolmas linn Põhja-Osseetias.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Beslan on tähtis raudteesõlm, mis asub Doni-äärset Rostovi Bakuuga ühendaval raudteel ning Vladikavkazi viiva raudteeharu algus.

Linnalik asula kujunes 1940. aastatel suure maisitöötlemiskombinaadi (endise tärklise-siirupikombinaadi) juurde ning sai linna õigused 1950. aastal. Kombinaadis valmistatakse maisist tärklist, siirupit, glükoosi, dekstriini, maisiõli ja kuivsööta. Kombinaadi nimi on AO "Beslan-kombinat". Selle peadirektor on Azapat Hadikov.

Linnas on ka autode eriseadmete tehas, elektromehaanikatehas ja teised tehased ning õmblusvabrik. Toodetakse ehitusmaterjale.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula rajasid 1847. aastal teistest Osseetia piirkondadest saabunud asunikud, kes panid sellele kohaliku feodaali Beslan Tulatovi järgi nimeks Beslanõkäu (Бесланыхъæу 'Beslani asundus'). Ametlikult hakati küla kutsuma Tulatovi perekonnanime järgi Tulatovo või Tulatovskoje.

1941. aastal sai Tulatovskoje küla nimeks Iriston ('osseedi'). 1950. aastal linna staatuse andmisel nimetati asula ümber Beslaniks.

Pantvangikriis[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Beslani pantvangikriis

1. septembril 2004 algas Beslani pantvangikriis. Relvastatud mehed ja naised hõivasid ühe keskkooli, võttes pantvangi mitusada õpilast, lapsevanemat ja õpetajat. Polnud ilmne, kes ründajad on, kuid üldise arvamuse kohaselt oli tegemist tšetšeeni mässulistega. 3. septembril ründasid Venemaa relvastatud eriüksused tormijooksuga koolimaja ja vabastasid vangid. Ametlikel andmetel hukkus 344 tsiviilisikut, neist 186 last, sadu inimesi sai haavata^[2].