Avitsennia
| Avitsennia | |
|---|---|
 Avicenna germinans | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Avitsennialised Avicenniaceae |
| Perekond |
Avitsennia Avicennia |
Avitsennia (Avicennia) on troopikas ja subtroopikas levinud puude ja põõsaste perekond avitsennialiste sugukonnast (varem paigutati raudürdiliste sugukonda).
Süstemaatika ja evolutsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Avitsennia on ainuke perekond avitsennialiste sugukonnas. Avitsennialiike on praegu teada umbes 15 (arv ei ole kindel, sest liike avastatakse tõenäoliselt veel juurde). On evolutsiooniliselt suhteliselt noor ja ühtne perekond.
Morfoloogilised erijooned[muuda | muuda lähteteksti]
Madalad, laia võraga puud, noorena põõsad. Lehed sageli kaetud soolakirmega (eritab lehtede kaudu soolade ülejääke; mahla soolasisaldus umbes 10% ookeanivee omast). Lehed suhteliselt väikesed, vastakud. Juurestik tugev ja lai. Moodustab pintselja tipuga hingamisjuuri (pneumatofoore), mis ulatuvad korrapäraste vahemaade järel välja hapnikuvaesest mudast ja kasvavad enamasti ka üle veepinna. Õisikud väikesed ja piklikud. Seemned idanevad puul ja langevad alles hiljem vette, et juurduda.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
On levinud kõigi mandrite rannaaladel (v.a Antarktis), peamiselt troopikas, eriti ekvatoriaalses piirkonnas. Kõige arvukamad on Lõuna-Aasias ja Kesk-Aafrikas, põhjapoolseim leviala ulatub USA lõunaosariikideni.
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
On üheks neljast peamisest mangroovi perekonnast, kasvab mangroovisoodes troopiliste ja subtroopiliste ookeanide ja merede kaldapiirkonnas, samuti jõgede suudmealadel. Moodustab enamasti kaldale lähima vööndi, mis ainult tõusu maksimumi ajal üle ujutatakse. Avitsenniad kuuluvad kõige kõrgemaid soolakontsentratsioone taluvate taimede hulka. On pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele, juurte vahel elutsevad mitmesugused krabiliigid ja limused. On tundlik keskkonna saastatusele, eriti ohustatud on Lähis-Ida piirkonnas ulatusliku naftareostusega aladel. Erinevalt muudest mangrooviliikidest on ka suhteliselt külmataluv.
Majanduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutusel tarbepuiduna paljudes troopikamaades, puit vastupidav termiitidele ja laevaoherdile. Mõnel pool kasutatakse lehti ka naha parkimisel, samuti kütteks. Floridas kasvatatakse kohati tiikides ilutaimena.
Kultuurilooline tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Omab tähtsust eriti Lõuna-Aasia rannikuhõimude elus.Troopikamaade arheoloogias ja geoloogias on õietolmuanalüüsi kaudu oluliseks abiliseks esemate ja kihtide vanuse määramisel.