Termiidilised

See artikkel räägib putukatest; kõrgel temperatuuril põleva pulbri kohta vaata artiklit Termiit (segu)

---

Termiidid
liiki Coptotermes formosanus kuuluvad sõdurtermiidid (punase peaga) ja töölised (kahvatuma peaga)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Alamklass	Pterygota
Infraklass	Neoptera
Ülemselts	Dictyoptera
Selts	Termiidilised Isoptera Brullé, 1832

Termiidilised (Isoptera) on lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kuuluv ühiseluliste putukate selts.

Termiidid sarnanevad sipelgatega ja neid kutsutaksegi valgeteks sipelgateks. Mõlemad ehitavad suuri koonilisi pesi. Kummalgi esineb polümorfism, termiitidel tugevaminigi kui sipelgatel. Suurema osa pesakonnast moodustavad suguliselt alaarenenud isendid. Sarnasus on siiski konvergentne ja tuleneb sarnasest eluviisist. Sipelgad kuuluvad teise ülemseltsi, olles täismoondega putukad, termiidilised seevastu kuuluvad vaegmoondega putukate ülemseltsi.

Termiidid elavad kolooniates, mille suurus võib ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Tüüpilises koloonias on nümfid (poolsuguküpsed noored), töölised, sõdurid, järglasi andev termiidiema (kuninganna) – harva ka mitu ematermiiti – ja termiidiisa (kuningas). Kuninganna ja kuningas on suguvõimelised isendid, kes on oma tiivad maha heitnud. Peale nende võib pereheitmise eel olla pesas tiivulisi isaseid ja emaseid, kes sobiva ilmaga lahkuvad pesast uusi kolooniaid rajama.

Termiidid on keskmise suurusega putukad. Ühe liigi piires varieeruvad mõõtmed tugevasti, töölised võivad vabalt olla sõduritest poole lühemad.

Tiivulistel isenditel on kaks paari tiibu. Tiivapaarid on ühtemoodi arenenud ja sarnase soonestusega. Nad on nii pikad, et seljal kokku panduna ulatuvad nad tugevasti üle tagakeha tipu. Tiibade ehituse järgi ongi termiidilised saanud ladinakeelse nimetuse: isoptera tähendab 'samatiivalised'. Rindmiku ja tagakeha segmendid on tugevasti lubjastunud.

Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Selle poolest erinevad termiidid sipelgatest ja teistest ühiselulistest kiletiivalistest, kelle töölised on alati emased. Tööliste katted on pehmed ja pigmenteerumata, vahel isegi poolläbipaistvad. See tuleneb sellest, et nad elavad veeaurust küllastunud õhus varjatud paikades. Üksnes Lõuna-Aafrikas elutseval termiidiperekonnal Hodotermes elavad töölised avatud paikades nagu sipelgad ja nende katted on tumepruunid kuni mustad. Töölistele on omased ümmargune pea ja nõrgalt arenenud rindmik. Tagakeha lõpus on 2–5 lülist koosnevad tundlikud urujätked – see tunnus on iseloomulik varjatud eluviisiga vormidele. Silmad on töölistel mandunud ja sageli puuduvad hoopiski.

Sõdurid on termiitide iseseisev kast. Sõduritel on väga suur peakihn ja võimsad ülalõuad. Lõugadega hammustatakse vaenlasi, kelleks on teised termiidiliigid ja sipelgad. Nende hulgas on ninasõdureid, kellel on ninamiku tipus näärmekanal, mille kaudu pritsitakse vaenlane üle kleepuva vedelikuga. Kui vaenlaseks on putukas, siis see takistab tema liikumist.

Toitumine

Termiidilised on tähtsad saprofaagid, eriti lähistroopikas ja troopikas. Nende toiduks on tavaliselt taimejäänused, näiteks lagunenud puit ja lehekõdu. Termiidilised kui taimse päritoluga materjali lagundajad on aineringes tähtsad. Tselluloosi lagundavad nende seedetraktis protistid ja bakterid.

Paljud termiidilised on kahjurid, kes võivad tekitada suuri kahjustusi ehitistes, viljapõldudel ja metsades.

Süstemaatika

Maailmas tuntakse umbes 2500 liiki termiite. Euroopas elutseb kaht liiki termiite, Eestis mitte ühtki. Endise NSV Liidu aladel elab seitset liiki termiite: Moldovas, Lõuna-Ukrainas, Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Vladivostokis.

Termiidilised jagatakse sugukondadesse Mastotermitidae, Kalotermitidae, Termopsidae, Hodotermitidae, Rhinotermitidae, Serritermitidae ja Termitidae.