Erika Nõva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. märts 2008, kell 00:17

Erika Nõva (sündinud Erika Volberg; 4. aprill 1905 Muuksi – 22. aprill 1987 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Elulugu

Erika Nõva sündis Muuksi külas Toomani talus pere kaheksanda lapsena. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonna Eesti esimese naisarhitektina.

Kuigi Erika Nõva sai tuntuks ka kui paljude ühiskondlike hoonete looja, jäi ta eelkõige truuks oma juurtele ja tundis kõige rohkem huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu. 1930. aastatel Põllutööministeeriumi Asundusametis töötades projekteeris ta põllumajanduslikke uudisasundusi ja tüüpelamuid Pillapalus, Peressaares, Pikaveres ja Lepplaanes. Oma projektides lähtus ta praktilistest vajadustest ja maaelu traditsioonidest. Samadele põhimõtetele jäi ta truuks ka pärast sõda sovhoosiasulaid planeerides.

Muuhulgas on Erika Nõva kavandanud 1937. aastal August Mälgule kingitud Lagle talu. Tema projektid said auhindu ka paljudel konkurssidel.

Erika Nõva looduslähedast ja traditsioonilist stiili esindab ka tema enda maja Nõmmel.

Erika Nõva on kavandanud ka mööblit.

Suuremad tööd

Tallinna Inglise Kolledži hoone (kuulub praegu Tallinna Ülikoolile; koos Alar Kotliga), 1939
Tallinna Spordihoone, 1938
Tallinna Keskhaigla
Tallinna Prantsuse Lütseumi hoone (koos Alar Kotliga), 1940
Kalevi Keskstaadioni (endise Komsomoli staadioni) eelprojekt

Isiklikku

1934. aastal abiellus ta Ilmar Nõvaga, järgmisel aastal sündisid kaksikud Tiiu ja Ants.

Erika Nõva vend oli arhitekt August Volberg.

Kirjandus

"Toomani. Erika Nõva mälestused", ISBN 9949-10-99-4-9

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Erika Nõva''' (sündinud '''Erika Volberg'''; [[4. aprill]] [[1905]] [[Muuksi]] – [[22. aprill]] [[1987]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
+==Elulugu==
-Erika Nõva sündis Muuksi külas Toomani talu kaheksanda lapsena. [[1931]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikum]]i arhitektuuriosakonna Eesti esimese naisarhitektina.
+Erika Nõva sündis Muuksi külas Toomani talus pere kaheksanda lapsena. [[1931]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikum]]i arhitektuuriosakonna Eesti esimese naisarhitektina.
-Kuigi Erika Nõva sai tuntuks ka kui paljude ühiskondlike hoonete looja, jäi ta eelkõige truuks oma juurtele ja tundis kõige rohkem huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu.
+Kuigi Erika Nõva sai tuntuks ka kui paljude ühiskondlike hoonete looja, jäi ta eelkõige truuks oma juurtele ja tundis kõige rohkem huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu. 1930. aastatel [[Põllutööministeerium]]i Asundusametis töötades projekteeris ta põllumajanduslikke uudisasundusi ja [[tüüpelamu]]id [[Pillapalu]]s, [[Peressaare]]s, [[Pikavere]]s ja [[Lepplaane]]s. Oma projektides lähtus ta praktilistest vajadustest ja maaelu traditsioonidest. Samadele põhimõtetele jäi ta truuks ka pärast sõda [[sovhoos]]iasulaid planeerides.
+Muuhulgas on Erika Nõva kavandanud [[1937]]. aastal [[August Mälk|August Mälgule]] kingitud [[Lagle talu]]. Tema projektid said auhindu ka paljudel konkurssidel.
+Erika Nõva looduslähedast ja traditsioonilist stiili esindab ka tema enda maja [[Nõmme]]l.
+Erika Nõva on kavandanud ka [[mööbel|mööblit]].
 ==Suuremad tööd==
@@ 12. rida: / 19. rida: @@
 *[[Kalevi Keskstaadion]]i (endise Komsomoli staadioni) eelprojekt
-{{pooleli}}
 ==Isiklikku==
-Erika Nõva vend oli arhitekt [[August Volberg]].
 [[1934]]. aastal abiellus ta Ilmar Nõvaga, järgmisel aastal sündisid kaksikud Tiiu ja Ants.
+Erika Nõva vend oli arhitekt [[August Volberg]].
 ==Kirjandus==
-*"Toomani. Erika Nõva mälestused", ISBN 9949-10-994-9
+*"Toomani. Erika Nõva mälestused", ISBN 9949-10-99-4-9
 {{DEFAULTSORT:Nõva, Erika}}