Märjamaa kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
toim
1. rida: 1. rida:
'''Märjamaa Maarja kirik''' on kirik [[Märjamaa]] alevikus [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Varem jäi kirik [[Läänemaa]]le [[Märjamaa kihelkond]]a.
{{vikinda}}
Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi [[1364]]. aastasse. [[Neitsi Maarja]] auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. [[1686]]. aastal uuendati kirikut ning [[1871]]. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.


[[Neitsi Maarja]]le pühendatud kirikut kasutab [[EELK]] [[Märjamaa Maarja kogudus]].
[[1941]]. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959 aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.


==Ajalugu==
Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud [[Christian Ackermann]]i XVII sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" mõisniku [[Anthony Friedrich von Salza]] ja "au ning voorusrikas proua [[Dorothea Taube]]" poolt.
Arvatavasti [[14. sajand]]il ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. [[1686]]. aastal uuendati kirikut ning [[1871]]. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.

[[1941]]. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. [[1959]]. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.

Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud [[Christian Ackermann]]i [[17. sajand]]il loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" mõisniku [[Anton Friedrich von Salza]] ja "au ning voorusrikka proua [[Dorothea Taube]]" poolt.


Praegu on kasutusel arhitekt [[Illar Kannelmäe]] kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on [[Uno Roosvalt]]i altarimaal ”Mina olen eluleib”.
Praegu on kasutusel arhitekt [[Illar Kannelmäe]] kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on [[Uno Roosvalt]]i altarimaal ”Mina olen eluleib”.
10. rida: 14. rida:
Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud [[Märjamaa õigeusu kirik]]ust.
Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud [[Märjamaa õigeusu kirik]]ust.


Märjamaa kirik kuulub [[Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku|EELK]] [[Märjamaa kogudus]]ele.
Märjamaa kirik kuulub [[EELK]] [[Märjamaa Maarja kogudus]]ele.


[[Neitsi Maarja]] auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa).
====Allikad:====

==Kirjandus==
* Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939
* Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939

* Märjamaa valla koduleht - [http://www.marjamaa.ee/?id=8299]
==Välislink==
* [http://www.marjamaa.ee/?id=8299 Märjamaa valla koduleht]

==Vaata ka==
*[[Eesti kirikute loend]]


[[Kategooria:Raplamaa kirikud]]
[[Kategooria:Raplamaa kirikud]]
[[Kategooria:Märjamaa]]

Redaktsioon: 28. detsember 2007, kell 15:12

Märjamaa Maarja kirik on kirik Märjamaa alevikus Rapla maakonnas. Varem jäi kirik Läänemaale Märjamaa kihelkonda.

Neitsi Maarjale pühendatud kirikut kasutab EELK Märjamaa Maarja kogudus.

Ajalugu

Arvatavasti 14. sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.

1941. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959. aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.

Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud Christian Ackermanni 17. sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" mõisniku Anton Friedrich von Salza ja "au ning voorusrikka proua Dorothea Taube" poolt.

Praegu on kasutusel arhitekt Illar Kannelmäe kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on Uno Roosvalti altarimaal ”Mina olen eluleib”.

Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.

Märjamaa kirik kuulub EELK Märjamaa Maarja kogudusele.

Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa).

Kirjandus

  • Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939

Välislink

Vaata ka