Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
|||
[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]] |
[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]] |
||
'''Haavlid''' on [[plii]]st [[antimon]]ilisandiga väiksed ümmargused terad. Vanasti kasutati lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks ja et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks ja seega tagaks ühtlasema haavlite külvi märgil. Haavleid kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] laengutes. Tugevam haavel määrib vähem püssi. |
'''Haavlid''' on [[plii]]st [[antimon]]ilisandiga väiksed ümmargused terad. Vanasti kasutati lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks ja et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks ja seega tagaks ühtlasema haavlite külvi märgil. Haavleid kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] laengutes. Tugevam haavel määrib vähem püssi. |
Redaktsioon: 30. november 2007, kell 14:40
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Haavlid on pliist antimonilisandiga väiksed ümmargused terad. Vanasti kasutati lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks ja et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks ja seega tagaks ühtlasema haavlite külvi märgil. Haavleid kasutatakse sileraudsete püsside laengutes. Tugevam haavel määrib vähem püssi.
Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.
Haavlitega laskmine
Haavlitega lastakse jahil väikeulukeid ja linde ning lendavaid märke jahilakmises. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
Jahilaskmises kasutatakse haavleid nr 9 kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.
Haavli maksimaalne lennu kaugus
Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.
Haavlite andmed
Haavli number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
---|---|---|---|
11 | 1,50 | - | - |
10 | 1,75 | 0,031 | 971 |
9 | 2,00 | 0,048 | 621 |
8 | 2,25 | 0,065 | 460 |
7 | 2,50 | 0,093 | 321 |
6 | 2,75 | 0,123 | 246 |
5 | 3,00 | 0,160 | 188 |
4 | 3,25 | 0,200 | 150 |
3 | 3,50 | 0,253 | 118 |
2 | 3,75 | 0,312 | 96 |
1 | 4,00 | 0,375 | 80 |
0 või 1/0 | 4,25 | 0,423 | 71 |
2/0 | 4,50 | 0,540 | 56 |
3/0 | 4,75 | - | - |
4/0 | 5,00 | - | - |
5/0 | 5,25 | - | - |
6/0 | 5,50 | - | - |
VI | 5,90 | - | - |
V | 6,15 või 6,30 | - | - |
IV | 6,88 või 7,40 | - | - |
III | 7,80 | - | - |
II | 8,00 | - | - |
I | 8,20 | - | - |
Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks, ja tähistatakse rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.