Hapukurk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
[[Kategooria:Kokandus]] |
[[Kategooria:Kokandus]] |
||
[[en:pickled cucumber]] |
|||
[[es:Pepinillo]] |
|||
[[he:מלפפון חמוץ]] |
|||
[[ja:ピクルス]] |
|||
[[pl:Ogórek kiszony]] |
|||
[[sv:Saltgurka]] |
|||
[[ru:Солёные огурцы]] |
|||
[[fi:Suolakurkku]] |
|||
Redaktsioon: 17. november 2007, kell 16:50
Hapukurk on piimhappe abil konserveeritud kurk.
Kurkide hapendamisel valitakse ilusad, ühesuurused noored kurgid, mis laotakse hapendamisnõusse (nagu näiteks puutünn, klaaspurk, roostevabast terasest mahuti, kaasajal üha sagedamini plastikust anum) vaheldumisi maitseainetega. Tingimata on vaja mustasõstralehti ja tilli, lisaks veel vastavalt maitsele küüslauku, kirsilehti, mädarõigast. Peale valatakse külm soolvesi. Toatemperatuuri juures algab kurginõus kurkidel ja lehtedel leiduvate piimhappebakterite elutegevuse mõjul käärimine. Tekib piimhape, mis takistab riknemist põhjustavate soovimatute mikroorganismide kasvu. Ägeda käärimise lõppedes tuleb hapukurgid paigutada säilitamiseks jahedasse. Hapendatud kurke võib ka pastöriseerida.