Vulkaaniline tuhk: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: ca:Cendra volcànica |
P robot Adding: no:Vulkansk aske |
||
| 32. rida: | 32. rida: | ||
[[nl:As (vulkaan)]] |
[[nl:As (vulkaan)]] |
||
[[ja:火山灰]] |
[[ja:火山灰]] |
||
[[no:Vulkansk aske]] |
|||
[[nds:Asch (Vulkan)]] |
[[nds:Asch (Vulkan)]] |
||
[[pl:Popiół wulkaniczny]] |
[[pl:Popiół wulkaniczny]] |
||
Redaktsioon: 13. november 2007, kell 20:36
Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.
Vulkaaniline tuhk tekib plahvatuslike vulkaanipursete käigus pihustunud magmast. Kivistunud vulkaaniline tuhk on tuff.
Vulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse lapillideks (2...64 mm) ning vulkaanilisteks pommideks (üle 64 mm).
Erinevalt tuhast ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi põlemise jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga.
Vulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada bentoniit. Bentoniidi kihte leidub ka Eesti maapõues.
Vulkaanilist tuhka kasutatakse stratigraafilisel korreleerimisel markerkihina.
Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine atmosfääri, mis võib mõjutada kliimat ning põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks Krakatau vulkaani purse 1883. aastal.)
Vulkaaniline tuhk võib ärritada limaskesti ning põhjustada probleeme näiteks astmahaigetele. Kontaktläätsede asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda prille. Lennukitele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine mootorite seiskumise tõttu lõppeda saatuslikult.