Mäealuse maastikukaitseala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Mäealuse maastikukaitseala''' asub Viimsi poolsaarel Viimsi valla territooriumil. Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 1...
 
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Metsakooslustes leidub ka haruldasi taimeliiki, samuti pakub mets elamispaika suurematele imetajatele, nagu [[põder]] ja [[metskits]].
Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Metsakooslustes leidub ka haruldasi taimeliiki, samuti pakub mets elamispaika suurematele imetajatele, nagu [[põder]] ja [[metskits]].


Soosaare piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookoosluseid. Sealsete soode vanused on üle 8000 aasta.
Soosepa piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookoosluseid. Sealsete soode vanused on üle 8000 aasta.


[[Kategooria:Eesti kaitsealad]]
[[Kategooria:Eesti kaitsealad]]

Redaktsioon: 11. oktoober 2007, kell 12:12

Mäealuse maastikukaitseala asub Viimsi poolsaarel Viimsi valla territooriumil. Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi 2005. aastal. Maastikukaitseala loodi Põhja-Eesti klindi, soo- ja pangametsakoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitsmise eesmärgil.

Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Metsakooslustes leidub ka haruldasi taimeliiki, samuti pakub mets elamispaika suurematele imetajatele, nagu põder ja metskits.

Soosepa piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookoosluseid. Sealsete soode vanused on üle 8000 aasta.