Balthasar Russow: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. september 2007, kell 17:12

Balthasar Russow (ka Rüssow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen esitas 1960. aastatel hüpoteesi Russowi mittesaksa, nimelt eesti päritolu kohta. Johansen ei jõudnud enne oma surma avaldada oma hüpoteesi allikatega põhjendatud varianti, kuid see leidis kindla koha eestlaste ajalookujutelmades, eelkõige tänu Jaan Krossi romaanile "Kolme katku vahel", mille peategelane on Balthasar Russow. Kui baltisaksa ajaloolane Heinz von zur Mühlen 1996 Johanseni uurimuse Russowi kohta lõpuks avaldas ja tema päritoluhüpotees kontrollitavaks osutus, on mõned ajaloolased (Küllike Kaplinski) selle tagasi lükanud.

Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (oletatavasti) Tallinna voorimehe Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks sakslasest kullasseppa Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel 1559–1562 õppis Russow oma õpetaja Bartholomäus Frölincki soovitusel Stettini (Szczecini) vaimulikus akadeemias magister Matthäus Wolffi juures. Õppeaineteks olid ladina, kreeka ja ilmselt ka heebrea keel, peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks Wittenbergi ning seejärel Bremeni, kus tema teine kunagine õpetaja Johannes Sum tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.

1563. aastal sai Russowist Pühavaimu kiriku diakon ning 1566. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse pastor. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani 1600. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi Johannes Robertus von Gelderni tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt senioriks.

Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 1556–1561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tisenhausen ja Tönnes Maydell.

Kirjandus

Paul Johansen, "Kaugete aegade sära" – Tartu, 2005, lk. 174–190 (Kronist Balthasar Russowi elu ja miljöö).
Paul Johansen, "Balthasar Rüssow als Humanist und Gesichtsschreiber – Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. 14." Toim. Heinz von zur Mühlen; Köln-Weimar-Wien, 1996.
Jaan Kross, "Balthasar Russow – ajalugu ja romaan" – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 3; ka J. Krossi raamatus "Vahelugemised" V, 1990, lk. 129–145.
Sulev Vahtre, "Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" – Tallinn, 1997, lk. 26–27.

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (oletatavasti) Tallinna voorimehe Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks [[sakslased|sakslasest]] [[kullassepp]]a Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel [[1559]]–[[1562]] õppis Russow oma õpetaja [[Bartholomäus Frölinck]]i soovitusel Stettini ([[Szczecin]]i) vaimulikus akadeemias magister [[Matthäus Wolff]]i juures. Õppeaineteks olid ladina, kreeka ja ilmselt ka heebrea keel, peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks [[Wittenberg]]i ning seejärel [[Bremen]]i, kus tema teine kunagine õpetaja [[Johannes Sum]] tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.
-[[1563]]. aastal sai Russowist [[Pühavaimu kirik]]u [[diakon]] ning [[1566]]. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse [[pastor]]. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani [[1600]]. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi [[Johannes Robertus von Geldern]]i tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt ''senior''iks.
+[[1563]]. aastal sai Russowist [[Pühavaimu kirik]]u [[diakon]] ning [[1566]]. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse [[pastor]]. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani [[1600]]. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi [[Johannes Robertus von Geldern]]i tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt ''senior''iks.
 Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]l", mis käsitleb põhjalikult [[Liivimaa]] ajalugu [[16. sajand]]il, olles oluline allikas [[Liivi sõda|Liivi sõja]] kohta koos [[Johann Renner]]i ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel [[1556]]–[[1561]]. Russowi kroonika ilmus esmakordselt [[Rostock]]is [[1578]]. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning [[1584]]. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk [[Barth]]is. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid [[Elert Kruse]], [[Heinrich von Tisenhausen]] ja [[Tönnes Maydell]].