Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis.
'''Estonia-Film''' oli [[tummfilm]]e tootev ettevõte Eestis.


Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri [[1918]]. vene sõjaväkke mobiliseerituna.
Asutajaks oli [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri [[1918]]. Vene sõjaväkke [[mobiliseerimine|mobiliseerimise]] järel.


Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Johannes Parikas]] (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Mudeliks oli Lumierid'e analoogne filmikompanii.
Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Johannes Parikas]] (kapital) & [[Theodor Märska]], [[Konstantin Märska]] (teostus). Mudeliks oli Lumierid'e analoogne filmikompanii.


Produtseeriti üks täispikk [[mängufilm]]: "[[Armastuse pisielukas]]" ([[1921]]). "Estonia Film" tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmndusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemuikeks.
Produtseeriti üks täispikk [[mängufilm]]: "[[Armastuse pisielukas]]" ([[1921]]). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks.


Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest.
Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest.
12. rida: 12. rida:
Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "[[Filmikaameraga läbi Eestimaa]]" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.
Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "[[Filmikaameraga läbi Eestimaa]]" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.


[[1927]]. aastal tekib seoses [[helifilm]]i tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. "Estonia Film" üritab koondada olemasolevaid ressursse, et teha ära esimene eesti helifilm, kuid üritus jääbki esialgu ürituseks.
[[1927]]. aastal tekib seoses [[helifilm]]i tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritab koondada olemasolevaid ressursse, et teha ära esimene eesti helifilm, kuid üritus jääbki esialgu ürituseks.

Aastal 1932 kuulutas Estonia-Film välja [[pankrot]]i ja lõpetas tegevuse.



[[1932]]. aastal kuulutas Estonia-Film välja [[pankrot]]i ja lõpetas tegevuse.


[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

Redaktsioon: 30. juuni 2007, kell 14:51

Estonia-Film oli tummfilme tootev ettevõte Eestis.

Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Ise ta suri 1918. Vene sõjaväkke mobiliseerimise järel.

Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Mudeliks oli Lumierid'e analoogne filmikompanii.

Produtseeriti üks täispikk mängufilm: "Armastuse pisielukas" (1921). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks.

Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest.

Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.

1927. aastal tekib seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritab koondada olemasolevaid ressursse, et teha ära esimene eesti helifilm, kuid üritus jääbki esialgu ürituseks.

1932. aastal kuulutas Estonia-Film välja pankroti ja lõpetas tegevuse.