Kreeklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. oktoober 2021, kell 12:19

Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel. Suur osa neist elab ka diasporaas, üle kogu maailma leidub arvukalt kreeka kogukondi. Kokku on kreeklasi maailmas 14–17 miljonit; neist elab Kreekas 10,28 miljonit (2001), Ameerika Ühendriikides 1,39–3 miljonit (2009), Küprosel 0,79 (2008), Austraalias 0,37–0,7 (2006) ja Suurbritannias 0,4 miljonit.

Juba antiikajal rajasid kreeklased kolooniaid kogu Vahemere ümbruses, kuid kreeka asustus keskendus siiski Egeuse merele, mille rannikualadel kõneldakse tänini kreeka keelt. 20. sajandi alguseni elasid kreeklased eelkõige Kreeka poolsaarel, Väike-Aasia läänerannikul, Pontoses, Egiptuses, Küprosel ja Konstantinoopolis; enamik neist piirkondadest kuulus 11. sajandi lõpul Bütsantsi keisririigi alla ning antiikajal olid seal Kreeka kolooniad.

Pärast Kreeka-Türgi sõda 1919-1922 vahetas suur osa Kreeka ja Türgi elanikest elukohariiki, mistõttu kreeklaste asualaks jäid pea täielikult tänapäevane Kreeka riik ja Küpros. Kreeka kogukondi leidub veel Lõuna-Itaaliast Gruusiani ning paljudes kaugemates riikides. Tänapäeval kuulub enamik kreeklasi Kreeka Õigeusu Kirikusse; Kreeka elanikest on õigeusklikke 98%, muslimeid 1,3% ja muid 0,7%.

Vaata ka

Hellenid

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 {{Legend|#2175d8|+ 10.000}}
 {{Legend|#92c0f2|+ 1.000}}]]
-'''Kreeklased''' (kreeka keeles ''Έλληνες'', ''Ellenes''), ajaloolise nimetusega '''hellenid''', on [[kreeka keel]]t kõnelev [[rahvas]] [[Kreeka]]s, [[Küpros]]el ja nende naaberaladel. Suur osa neist elab ka [[diasporaa]]s, üle kogu maailma leidub arvukalt kreeka kogukondi. Kokku on kreeklasi maailmas 14–17 miljonit; neist elab Kreekas 10,28 miljonit (2001), [[USA]]s 1,39–3 miljonit (2009), Küprosel 0,79 (2008), [[Austraalia]]s 0,37–0,7 (2006) ja [[Suurbritannia]]s 0,4 miljonit.
+'''Kreeklased''' (kreeka keeles ''Έλληνες'' ''Ellenes''), ajaloolise nimetusega '''hellenid''', on [[kreeka keel]]t kõnelev [[rahvas]] [[Kreeka]]s, [[Küpros]]el ja nende naaberaladel. Suur osa neist elab ka [[diasporaa]]s, üle kogu maailma leidub arvukalt kreeka kogukondi. Kokku on kreeklasi maailmas 14–17 miljonit; neist elab Kreekas 10,28 miljonit (2001), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 1,39–3 miljonit (2009), Küprosel 0,79 (2008), [[Austraalia]]s 0,37–0,7 (2006) ja [[Suurbritannia]]s 0,4 miljonit.
 Juba [[Antiikaeg|antiikajal]] rajasid kreeklased [[koloonia]]id kogu [[Vahemeri|Vahemere]] ümbruses, kuid kreeka asustus keskendus siiski [[Egeuse meri|Egeuse merele]], mille rannikualadel kõneldakse tänini kreeka keelt. 20. sajandi alguseni elasid kreeklased eelkõige [[Kreeka poolsaar]]el, [[Väike-Aasia]] läänerannikul, [[Pontos (riik)|Pontos]]es, [[Egiptus]]es, Küprosel ja [[Konstantinoopol]]is; enamik neist piirkondadest kuulus [[11. sajand]]i lõpul [[Bütsants]]i keisririigi alla ning antiikajal olid seal [[Vana-Kreeka kolooniad|Kreeka kolooniad]].
-Pärast [[Kreeka-Türgi sõda 1919-1922|Kreeka-Türgi sõda 1919–1922]] vahetas suur osa Kreeka ja [[Türgi]] elanikest elukohariiki, mistõttu kreeklaste asualaks jäid pea täielikult tänapäevane Kreeka riik ja Küpros. Kreeka kogukondi leidub veel Lõuna-Itaaliast [[Gruusia]]ni ning paljudes kaugemates riikides. Tänapäeval kuulub enamik kreeklasi [[kreeka õigeusu kirik]]usse; Kreeka elanikest on õigeusklikke 98%, [[Islam|muslimeid]] 1,3% ja muid 0,7%.
+Pärast [[Kreeka-Türgi sõda 1919-1922]] vahetas suur osa Kreeka ja [[Türgi]] elanikest elukohariiki, mistõttu kreeklaste asualaks jäid pea täielikult tänapäevane Kreeka riik ja [[Küpros]]. Kreeka kogukondi leidub veel Lõuna-Itaaliast [[Gruusia]]ni ning paljudes kaugemates riikides. Tänapäeval kuulub enamik kreeklasi [[Kreeka Õigeusu Kirik]]usse; Kreeka elanikest on õigeusklikke 98%, [[Islam|muslimeid]] 1,3% ja muid 0,7%.
 ==Vaata ka==