Simon Wanradt: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Wanradt oli pärit [[Kleve hertsogkond|Klevest]], tulnud aga varakult Liivimaale ja tegutsenud [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja]] kirikus jutlustajana. 1529. aastal immatrikuleerus ta [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi Ülikooli]], kus sai järgmisel aastal magistrikraadi. 1531. aastast alates oli ta Tallinna linna teenistuses, aastatel 1532–1536{{lisa viide}} [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste]] kiriku jutlustaja. |
Wanradt oli pärit [[Kleve hertsogkond|Klevest]], tulnud aga varakult Liivimaale ja tegutsenud [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja]] kirikus jutlustajana. 1529. aastal immatrikuleerus ta [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi Ülikooli]], kus sai järgmisel aastal magistrikraadi. 1531. aastast alates oli ta Tallinna linna teenistuses, aastatel 1532–1536{{lisa viide}} [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste]] kiriku jutlustaja. |
||
Tallinnas viibimise ajal koostas Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille [[Johann Koell]] tõlkis eesti keelde. Paralleeltekstiga raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis |
Tallinnas viibimise ajal koostas Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille [[Johann Koell]] tõlkis eesti keelde. Paralleeltekstiga raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis trükkal Hans Luffti poolt. Üks innukamaid finantseerijaid oli Tallinna suurkaupmees [[Johann Selhorst]]. Katekismusest leiti aga Tallinnas mitmeid vigu ja selle tiraaž hävitati. Säilinud 11 lehte leiti [[Eestimaa Kirjanduse Ühing|Eestimaa Kirjanduse Ühingu]] raamatukogus ühe 16. sajandi köite seest alles 1929. aastal. |
||
Wanradt lahkus Tallinnast ühe teenijannaga, jättes maha oma naise [[Josine Papenbusch]]i ja lapsed. Hiljem viibis ta lühikest aega Läänemaal, siis 1542. aastal Viljandis. 1546. aastal on ta olnud [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmi]] teenistuses. Liivimaa sõja algul lahkus Wanradt [[Preisimaa]]le, kus ta täiendas ennast [[Königsbergi ülikool|Königsbergi ülikoolis]]. 1560 sai temast luterlik jutlustaja [[Vilnius]]es, 1563 aga [[Gdańsk]]i Bartholomaeuse kiriku jutlustaja, kellena ta 1567 ka suri. |
Wanradt lahkus Tallinnast ühe teenijannaga, jättes maha oma naise [[Josine Papenbusch]]i ja lapsed. Hiljem viibis ta lühikest aega Läänemaal, siis 1542. aastal Viljandis. 1546. aastal on ta olnud [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmi]] teenistuses. Liivimaa sõja algul lahkus Wanradt [[Preisimaa]]le, kus ta täiendas ennast [[Königsbergi ülikool|Königsbergi ülikoolis]]. 1560 sai temast luterlik jutlustaja [[Vilnius]]es, 1563 aga [[Gdańsk]]i Bartholomaeuse kiriku jutlustaja, kellena ta 1567 ka suri. |
||
Viimane redaktsioon: 28. august 2021, kell 22:24
Simon Wanradt (umbes 1500 – 1567) oli Wanradti ja Koelli katekismuse koostaja. Tegemist on esimese osaliselt säilinud eestikeelse raamatuga. See anti välja 1535. aastal.
Wanradt oli Tallinna Oleviste kogudus õpetaja.[1] On arvatud, et esialgu võis ta lühikest aega teenida ka Tallinna Niguliste kogudust.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Wanradt oli pärit Klevest, tulnud aga varakult Liivimaale ja tegutsenud Tartu Maarja kirikus jutlustajana. 1529. aastal immatrikuleerus ta Wittenbergi Ülikooli, kus sai järgmisel aastal magistrikraadi. 1531. aastast alates oli ta Tallinna linna teenistuses, aastatel 1532–1536[viide?] Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja.
Tallinnas viibimise ajal koostas Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille Johann Koell tõlkis eesti keelde. Paralleeltekstiga raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis trükkal Hans Luffti poolt. Üks innukamaid finantseerijaid oli Tallinna suurkaupmees Johann Selhorst. Katekismusest leiti aga Tallinnas mitmeid vigu ja selle tiraaž hävitati. Säilinud 11 lehte leiti Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogus ühe 16. sajandi köite seest alles 1929. aastal.
Wanradt lahkus Tallinnast ühe teenijannaga, jättes maha oma naise Josine Papenbuschi ja lapsed. Hiljem viibis ta lühikest aega Läänemaal, siis 1542. aastal Viljandis. 1546. aastal on ta olnud Riia peapiiskop Wilhelmi teenistuses. Liivimaa sõja algul lahkus Wanradt Preisimaale, kus ta täiendas ennast Königsbergi ülikoolis. 1560 sai temast luterlik jutlustaja Vilniuses, 1563 aga Gdański Bartholomaeuse kiriku jutlustaja, kellena ta 1567 ka suri.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, lk 282
- ↑ L. Arbusow, Einführung der Reformation, 677
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- Hellmuth Weiss, Magister Simon Wanradt. Ein Predigerleben der Reformationszeit in Livland und Preussen, in: Studien zur Geschichte des Preussenlandes. Festschrift für Erich Keyser zu seinem 70. Geburtstag dargebracht von Freunden und Schülern, hg. v. Ernst Bahr, Marburg 1963, lk 485–490.