Geiser: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
24. rida: 24. rida:
==Viited==
==Viited==


[[viited}}
{{viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 29. aprill 2021, kell 18:23

Geiser Old Faithful Yellowstone'i rahvuspargis.

Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus.

Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist on jagunenud järgmise seitsme piirkonna vahel:

Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.

Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii-öelda laadimiseks peatumata. Niisuguseid allikaid ei loeta geisriteks, sest vastavalt definitsioonile peab geisri tegevus olema perioodiline.

Üksikud geisrid on külma veega. Nende puhul on käivitavaks jõuks mitte veeaur, vaid vee soojenedes vabanev süsihappegaas. Sellised on näiteks Herľany geiser Slovakkias[1] või Andernachi geiser Saksamaal.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Geyser in Herlany, UNESCO
  2. Frank Patalong: Größter CO2-Geysir der Welt: Eifel für Kaltduscher, Spiegel Online, 7. mai 2012

Välislingid