Adolphe Charles Adam

Adolphe Adam, Nicolas-Eustache Maurini litograafia, 1850

Adolphe Charles Adam [ad'olf šarl ad'aan või ad'aam] (24. juuli 1803 Pariis – 3. mai 1856 Pariis) oli prantsuse helilooja, muusikakriitik ja kompositsiooniõpetaja.

Ta komponeeris 24 koomilist ooperit ja muusika 14 balletile, millest tuntuimad on "Giselle" ja "Korsaar".

Karjääri algus

Adoplhe'i isa, juudi päritolu helilooja, pianist ja Pariisi konservatooriumi klaveriõpetaja Jean-Louis Adam, ning ema, arsti tütar Élisabeth-Charlotte-Jeanne Coste, ei olnud vaimustuses, et pojast saab muusik. Adolphe alustas õpinguid inseneriameti omandamiseks, kuid isa õpilase Ferdinand Héroldi innustusel otsustas siiski heliloomingu kasuks. 17-aastaselt asus ta Pariisi konservatooriumi François Benoist', Anton Reicha ja François-Adrien Boïeldieu juurde orelit ja kontrapunkti õppima. Üsna pea mängis ta konservatooriumi orkestris timpaneid. 20-aastaselt hakkas Adolphe Pariisi vodevilliteatritele laule kirjutama, mängis Théâtre Gymnase-Dramatique'i orkestris ja oli sealsamas hiljem koormeister. 1825. aastal aitas ta Boïeldiuel ette valmistada tema "La dame blanche", mida Opéra-Comique'is esitati. 1826. aastal käis reisimas Hollandis, Saksamaal ja Šveitsis. Genfis kohtus libretist Eugène Scribe'iga, kes innustas teda koomilisi oopereid komponeerima. Scribe'iga koostöös valmis tal järgneva 30 aasta jooksul mitmeid oopereid.

Adolphe Adam, u 1856

Lavamuusika helilooja

Adolphe alustas ooperihelilooja karjääri ühevaatuseliste teostega, mida kanti ette Gymnase'is, Théâtre des Nouveautés ja Théâtre du Vaudeville'is ning alates 1830. aastast valdavalt Opéra-Comique'is. 1934. aastal triumfeeris ta koomilise ooperiga "Le chalet" ("Suvila"), mida järgnenud 40 aasta jooksul etendati Opéra-Comique'is üle tuhande korra. 1832. aastal kirjutas kaks ooperit ("His First Campaign", "The Dark Diamond") Londoni Covent Gardenile. 1839 läks tsaar Nikolai I kutsel Peterburi, kus esitati tema ballette "La fille du Danube" ("Doonau tüdruk") ja "L'écumeur de mer" ("Merekübar") ning tsaarile pühendatud ooperit "Le brasseur de Preston" ("Prestoni õllepruulija"). Viimase etendusi dirigeeris helilooja ise.

Pärast tüli Opéra-Comique'i direktori Alexandre Basset'ga asutas Adolphe 1847. aasta novembris Opéra-Nationali, mis aga suutis tegutseda vaid kolm kuud. Tulemus laostas Adami nii moraalselt kui ka rahaliselt. Majandusliku olukorra parandamiseks hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjadele Le Constitutionell ja Assemblée Nationale ning võttis 1849. aastal vastu Pariisi konservatooriumi kompositsiooniprofessori ametikoha. 1853. aastal olid tal võlad juba makstud.

Tippteosed

Pärast Basset' lahkumist pöördus tagasi Opéra-Comique'i, kus 1850. aastal esietendus üks tema parematest ooperitest, Scribe'i tekstile loodud "Giralda ou La nouvelle Psyhé" ("Giralda, uus Psyhé"). Pärast seda oli Adolphe Adam elu lõpuni väga viljakas ja vitaalne helilooja, kirjutades aastatel 1852–1856 koguni 13 ooperit ja avaldades tugevat suunavat mõju Prantsuse koomilise ooperi arengule. Suurem osa tema 70 vodevillist ja 24 koomilisest ooperist on aga tänapäevaks unustatud. Rahvusvaheliselt populaarseim ooper on jätkuvalt "Le postillon de Lonjumeau" ("Lonjumeau postiljon"), mis sisaldab tenorite paraadnumbriks peetud postiljoniaariat "Mes amis, écoutez l'histoire" ("Mu sõbrad, kuulake lugu").

Laialdase rahvusvahelise tuntuse saavutas hoopis oma 14 balletiga, millest väljapaistvaim ja rahvusvahelisse püsirepertuaari kuuluv on "Giselle". Teose libreto alus on üks Théophile Gautier' jutustus. Esmaettekanne oli 28. juunil 1841 Pariisi Opéras. Koreograafid olid Jean Coralli ja Jules Perrot.

Sagedane kontserdikavade number on ka ooperi "Si j'étais roi" ("Kui oleksin kuningas") avamäng.

Eesti teatrites on balletti "Giselle" lavastud 12 korda, neist aastatel 1949, 1970 ja 2007 Vanemuises. Uusim lavastus esietendus rahvusooperis Estonia 2017. aastal.

Isiklikku

1829. aastal abiellus näitlejanna Sara Lescot'ga, kellega tal sündis poeg Andrien-Léopold. Pärast Sara surma 1851. aastal abiellus oma õpilase, lauljanna Chérie-Louise Couraud'ga, kes oli temast 14 aastat noorem ning kellega elas elu lõpuni.

1844. aastal komponeeris laialdase rahvusvahelise tuntusega jõululaulu "Minuit, chrétiens" ("Kesköö, kristlased"), mida esitatakse katoliiklikes kirikutes keskööl ning mis ingliskeelses versioonis on tuntud kui "O Holy Night" (1847), eestikeelses kui "Jõuluöö".

Ta oli väga tuntud muusikaõpetaja, kelle üks õpilane oli Léo Delibes. Avaldas arvukalt artikleid ja följetone, samuti autobiograafia "Souvenirs d'un musicien" ("Ühe muusiku mälestused"), mis ilmus postuumselt aastal 1857.

Adolphe Adam on maetud Pariisi Montmartre'i kalmistule.

Teoseid

Esiettekanded on toimunud Pariisis (kui mujal, on see sulgudes märgitud).

• "Pierre et Marie ou Le soldat ménétrier" (1924)
• "L’oncle d’Amérique" (1826)
• "Monsieur Botte" (1827)
• "La reine de seize ans" (1828)
• "Les trois cantons ou La Confédération suisse" (1828)
• "Pierre et Catherine" (1829)
• "Danilowa" (1830)
• "Joséphine ou Le retour de Wagram" (1830)
• "His First Campaign" (London, 1832)
• "The Dark Diamond" (London, 1932)
• "Une bonne fortune" (1834)
• "Le chalet" (ooper, 1834)
• "Le marquise" (1835)
• "Le postillon de Lonjumeau" (operett, 1836)
• "La fille du Danube" (ballett, 1836)
• "Le brasseur de Preston" (1838)
• "Die Hamadryaden" (Berliin, 1840)
• "Le rose de Péronne" (1840)
• "Giselle" (ballett, 1841)
• "Le roi d’Yvetot" (1842)
• "Lambert Simnel" (1843)
• "Cagliostro" (1844)
• "Richard en Palestine" (1844)
• "Les premiers pas" (1847)
• "Le toreador ou L´accord parfait" (1849)
• "Giralda ou La nouvelle Psyché" (ooper, 1850)
• "Si j’étais roi" (ooper, 1852)
• "La poupée de Nuremberg" (1852)
• "Le roi des halles" (1853)
• "Le bijou perdu" (1853)
• "Le muletier de Tolède" (1854)
• "A Clichy" (1854)
• "Le houzard de Berchini" (1855)
• "Le Corsaire" (ballett, 1856)
• "Falstaff" (1856)
• "Mam’zelle Geneviève" (1856)
• "Les pantins de Violette" (1856)