Naddoddur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. märts 2021, kell 20:16

Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks. Samuti oli Naddoddur Fääri saarte üks esimesi asunikke peale seda, kui Grímur Kamban sinna esimesena 825. aasta paiku elama asus. Naddoddur sündis Lõuna-Norras Agderis, mis koosneb Aust-Agderi ja Vest-Agderi maakondadest.^[1]

Keskaegne Islandi käsikiri Landnámabók ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detailselt 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles landnám). Selle järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksis Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta jõudis kaldale praeguse Reyðarfjörðuri linna lähedal. Ehkki ta ronis tuleasemetest tõusva suitsu nägemiseks mäe otsa, ei silmanud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta oma teekonda Fääri saartele jätkata, kuid kuna paati naastes hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (Snæland). Hiljem hakati saart aga kutsuma nimega Ísland (Iceland).

Arvatakse, et tema tütar on 11. sajandi alguses Shetlandil surnud Ann Naddodsdóttir, kelle hauakivi leiti 19. sajandi keskpaigas.

Viited

↑ "The First Settlers" (inglise). Vaadatud 08.03.2014.

Muud allikad

O'Donoghue, Heather "Old Norse-Icelandic literature: a short introduction". Wiley-Blackwell, 2004.

Välislingid

History of Iceland

[1] "The First Settlers" (inglise). Vaadatud 08.03.2014.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{lisaviiteid}}'''Naddoddur''' ([[islandi keel|islandi]] Naddoður, [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoddr) oli [[Fäärlased|fäärlasest]] [[viiking]], keda peetakse [[Island|Islandi avastajaks]]. Samuti oli Naddoddur [[Fääri saared|Fääri saarte]] üks esimesi asunikke peale seda, kui [[Grímur Kamban]] sinna esimesena [[825]]. aasta paiku elama asus. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra|Lõuna-Norras]] [[Agder|Agderis]], mis koosneb [[Aust-Agder]]<nowiki/>i ja [[Vest-Agder]]<nowiki/>i maakondadest.<ref>{{netiviide | URL = http://www.angelfire.com/magic/iceland/first_settlers.htm | Pealkiri = The First Settlers | Kasutatud = 08.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
-{{keeletoimeta}}
-'''Naddoddur''' ([[islandi keel|islandi]] Naddoður, [[Vanapõhja keel|vanapõhja]] Naddoddr; Naddoddur on [[Fääri keel|fäärikeelne]] nimekuju) oli [[Fäärlased|fäärlasest]] [[viiking]], kellele omistatakse [[Island|Islandi avastamine]]. Naddoddur oli ka üks esimesi asunikke [[Fääri saared|Fääri saartel]]: peale seda kui [[Grímur Kamban]] sinna esimesena aasta [[825]] paiku elama asus. Naddoddur sündis [[Lõuna-Norra|Lõuna-Norras]] [[Agder|Agderis]], mis koosneb Norra maakondadest [[Aust-Agder]] ja [[Vest-Agder]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.angelfire.com/magic/iceland/first_settlers.htm | Pealkiri = The First Settlers | Kasutatud = 08.03.2014 | Keel = inglise}}</ref>
-Keskaegne Islandi käsikiri [[Landnámabók]] ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detaliselt Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám'') Põhjamaadest pärit inimeste poolt 9. ja 10. sajandil. Selle käsikirja järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksist Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta tuli kaldale praeguse [[Reyðarfjörður|Reyðarfjörðuri]] linna lähedal kohas, kus olid laht ja mäed. Kuigi ta ronis mäe otsa, et otsida tuleasemetest tõusvat suitsu, ei näinud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta jätkata oma teekonda Fääri saartele, kuid kuna paati naastes hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (''Snæland''). Hiljem hakati saart aga kutsuma nimega ''Ísland'' (''Iceland'').
+Keskaegne Islandi käsikiri [[Landnámabók]] ("Maa asustamise raamat") kirjeldab detailselt 9. ja 10. sajandil toimunud Islandi asustamist (islandi keeles ''landnám''). Selle järgi avastas Islandi just Naddoddur, kes eksis Norrast Fääri saartele seilates ära ning triivis Islandi idarannikule. Ta jõudis kaldale praeguse [[Reyðarfjörður|Reyðarfjörðuri]] linna lähedal. Ehkki ta ronis tuleasemetest tõusva suitsu nägemiseks mäe otsa, ei silmanud ta jälgi inimestest. Seejärel otsustas ta oma teekonda Fääri saartele jätkata, kuid kuna paati naastes hakkas lund sadama, nimetas ta leitud maa Lumemaaks (Snæland). Hiljem hakati saart aga kutsuma nimega Ísland (Iceland).
 Arvatakse, et tema tütar on [[11. sajand|11. sajandi]] alguses [[Shetland|Shetlandil]] surnud [[Ann Naddodsdóttir]], kelle hauakivi leiti [[19. sajand|19. sajandi keskpaigas]].