Agder

Allikas: Vikipeedia

Agder (vanapõhja Agðir) on Norra ajalooline piirkond, mis paikneb Rogalandi maakonnast idas ja Telemargi maakonnast läänes.

Agder jaguneb tänapäeval Vest-Agderi ja Aust-Agderi maakonnaks.

Nende kahe maakonna pindala kokku on 16 438 km².

Seisuga 1. oktoober 2007 elas Agderis 271 381 inimest.

Agderis on 30 valda. See jaotatakse järgmisteks piirkondadeks (ringkondadeks): Lister, Lindesnesregionen, Kristiansandregionen, Setesdal ja Østre Agder.

Linnu on 10: Flekkefjord, Farsund, Lyngdal, Mandal, Kristiansand, Lillesand, Grimstad, Arendal, Tvedestrand ja Risør.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt nimetati Agderiks rannariba Sira jõest läänes kuni Gjernestangenini Risøri ja Kragerø vahel idas. Ka tänapäeval läheb neist kohtadest vastavalt Rogalandi ja Telemargi maakonna piir.

Agder oli viikingiaja alguses enne Harald Kaunisjuust väikekuningriik. Agderlasi hüüti egder (egðir).

Agder oli hiljem (Gulatingsloveni all) maakond (Egdafylki). Halduslikult sai Egdafylkist Agdesideni lään, üks Norra pealääne 17. sajandil. See koosnes väikeläänidest: Listeri lään, Mandali lään ehk Midtsysseli lään, Nedenesi lään ja Råbyggelageti lään.

Kuni 15. sajandini Skieni ja Stavangeri vahel linnu ei olnud, nii et Agder oli puht maaringkond. Kõige varajasem teadaolev linnaline asula Agderis oli Arendal, mis arvatavasti oli umbes aastast 1500 Tønsbergile alluv alev.

Kuni umbes 1902. aastani arvati Agder Vestlandeti piirkonda. Arendalis ilmuski ajaleht Vestlandske Tidende.

Varem oli tavaks jaotada Agder rannikualaks Agdesideniks ja sisemaaosaks Råbyggelagetiks. Viimane hõlmas Aust-Agderi maakonna sisemaa ning Åserali tänapäeva Vest-Agderi maakonnas.

Agderi maakondi nimetatakse praegu sageli Sørlandetiks. See nimi võeti kasutusele 1902 ning algul tähistas see ainult rannariba. Ta oli mõeldud tähistama oluliselt suuremat piirkonda kui praegune Agder. See pidi olema suur piirkond, mille keskuseks pidi olema Kristiansand.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi on umbes 1500 aastat vana.

Nime tähendus on ebaselge.

See võib olla tuletis sõnast ǫgd (ögd; 'terav olema') ning tähendada 'merest välja ulatuv maa'.

Teise versiooni järgi on nimi seotud vanapõhja sõnaga agi ('merelainetus') ning tähendab 'rahutu merega maa'.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud on norra- ja ingliskeelse Vikipeedia artiklit seisuga 27.4.2009.