Turaida mõis: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Turaida manor.jpg|pisi|Mõisavalitseja maja]] |
[[Pilt:Turaida manor.jpg|pisi|Mõisavalitseja maja]] |
||
'''Turaida mõis''' (''Turaidas muiža'') on endine mõis [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda]]s [[Turaida]] linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Riia kreis|Riia maakonna]] [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]]. [[Saksa keel]]es ''Treiden'', ka ''Treyden''. |
'''Turaida mõis''' ([[läti keel]]es ''Turaidas muiža'') on endine mõis [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda]]s [[Turaida]] linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Riia kreis|Riia maakonna]] [[Krimulda kihelkond|Krimulda kihelkonnas]]. [[Saksa keel]]es ''Treiden'', ka ''Treyden''. |
||
Turaida mõis kujunes [[Krimulda piiskopilinnus]]e linnuseläänist. Aastal [[1569]] sai mõisa esimeseks omanikuks Elert Kruse, kellele see kuulus aastani [[1585]]. Aastal [[1625]] annetas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Turaida Nils Stjernscheldile, aastast [[1652]] said mõisa omanikeks aga [[Budberg]]id. Aastast [[1818]] said mõisa omanikeks Kampenhausenid. |
Turaida mõis kujunes [[Krimulda piiskopilinnus]]e linnuseläänist. Aastal [[1569]] sai mõisa esimeseks omanikuks Elert Kruse, kellele see kuulus aastani [[1585]]. Aastal [[1625]] annetas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Turaida Nils Stjernscheldile, aastast [[1652]] said mõisa omanikeks aga [[Budberg]]id. Aastast [[1818]] said mõisa omanikeks Kampenhausenid. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Algselt kasutas mõis [[Turaida piiskopilinnus]]e hooneid. Aasta [[1776]] tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada puidust eluhoone. Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud. |
Algselt kasutas mõis [[Turaida piiskopilinnus]]e hooneid. Aasta [[1776]] tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada puidust eluhoone. Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud. |
||
Mõisakompleksi kuuluvad vana ja uus valitsejamaja. Lisaks on säilinud kõrvalhooneid, nende seas kõrts-teemaja, uus ait, tall, teenijate elumaja, kuivati ja õunahoidla. XX sajandi alguses hakati mõisas tegelema kalakasvatusega, sellest ajast on säilinud 14 eri suurusega veekogu. |
Mõisakompleksi kuuluvad vana ja uus valitsejamaja. Lisaks on säilinud kõrvalhooneid, nende seas kõrts-teemaja, uus ait, tall, teenijate elumaja, kuivati ja õunahoidla. XX sajandi alguses hakati mõisas tegelema kalakasvatusega, sellest ajast on säilinud 14 eri suurusega veekogu. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 2. veebruar 2021, kell 18:23
Turaida mõis (läti keeles Turaidas muiža) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Turaida linnaosas. Mõisakompleks asub aadressil Turaidas iela 10. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Riia maakonna Krimulda kihelkonnas. Saksa keeles Treiden, ka Treyden.
Turaida mõis kujunes Krimulda piiskopilinnuse linnuseläänist. Aastal 1569 sai mõisa esimeseks omanikuks Elert Kruse, kellele see kuulus aastani 1585. Aastal 1625 annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Turaida Nils Stjernscheldile, aastast 1652 said mõisa omanikeks aga Budbergid. Aastast 1818 said mõisa omanikeks Kampenhausenid.
Algselt kasutas mõis Turaida piiskopilinnuse hooneid. Aasta 1776 tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada puidust eluhoone. Mõisa peahoone on tänapäevaks hävinud.
Mõisakompleksi kuuluvad vana ja uus valitsejamaja. Lisaks on säilinud kõrvalhooneid, nende seas kõrts-teemaja, uus ait, tall, teenijate elumaja, kuivati ja õunahoidla. XX sajandi alguses hakati mõisas tegelema kalakasvatusega, sellest ajast on säilinud 14 eri suurusega veekogu.
Välislingid
- Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)