Erinevus lehekülje "Fraunhoferi difraktsioon" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
 
'''Fraunhoferi difraktsioon''' kirjeldab olukorda, kus [[difraktsioon]]i mustrit vaadeldakse seda tekitavast objektist kaugel või eseme ja vaatlustasandi vahele on paigutatud lääts nii, et vaatlustasand asub läätse [[fokaaltasand]]is.
 
Difraktsiooni muster, mis tekib objekti taga väikestel kaugustel, on kirjeldatav [[Fresneli difraktsioon|Fresneli difraktsiooni]] võrrandite abil.<ref>http://scienceworld.wolfram.com/biography/Fraunhofer.html</ref> Fraunhoferi valem on nimetatud [[Joseph von Fraunhofer]]i järgi, kuigi ta ise selle väljatöötamisel kaasa ei löönud.
 
== Valem ==
kus b – pilu diameeter/laius, <math>\lambda</math> – [[lainepikkus]] ning L – pilu ja ekraani vaheline kaugus.
 
Kui takistus katab osaliselt pealelangeva laine frondi, siis osa valgusest hajutatakse takistuse ümber ning tihti on näha heledamaid ja tumedamaid ribasid tekkinud varju äärel. Seda efekti nimetatakse difraktsiooniks. Neid efekte on võimalik teatud piirini modelleerida [[Huygensi-Fresneli printsiip|Huygensi-Fresneli printsiibi]] abil (täpne matemaatiline kirjeldus on mõnevõrra keerukam). Huygens postuleeris, et iga primaarse lainefrondi punkt on uute sekundaarsete sfääriliste lainete allikaks ning nende sekundaarsete lainete summa määrab lainefrondi igal järgneval ajahetkel. [[Augustin-Jean Fresnel]] arendas enda valemit, kasutades Huygensi sekundaarlaineid ning arvestades lainete superpositsiooni. Viimane valem kirjeldab [[difraktsioon]]i efekte väga hästi.
 
== Ühe pilu difraktsioon ==

Navigeerimismenüü