Kinnipidamisõigus (võlaõigus): erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
HPook (arutelu | kaastöö)
846 muudatust
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kinnipidamisõigus''' (ingl ''right of retention'') on võlausaldaja õigus hoida enda käes võlgnikule kuuluvaid [[Vallasasi|vallasasju]] ja [[Väärtpaber|väärtpabereid]], kui võlgnik ei täida nõuet, nõue pole piisavalt asjaõigusega tagatud, nõude täitmise tähtaeg on saabunud või kui kinnipeetavad vallasasjad on seotud nõude sisuga. Võlausaldaja kinnipidamisõigus lõpeb, kui võlgnik nõude rahuldab.<ref>Esterm. Kinnipidamisõigus. – <nowiki>https://termin.eki.ee/esterm/</nowiki> (19.10.2020).</ref> Peale võlaõiguse on kinnipidamisõigus ka kriminaalõiguses, kus see väljendub [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine|isiku kahtlustatavana kinnipidamises]].
'''Kinnipidamisõigus''' (ingl ''right of retention'') on võlausaldaja õigus hoida enda käes võlgnikule kuuluvaid [[Vallasasi|vallasasju]] ja [[Väärtpaber|väärtpabereid]], kui võlgnik ei täida nõuet, nõue pole piisavalt asjaõigusega tagatud, nõude täitmise tähtaeg on saabunud või kui kinnipeetavad vallasasjad on seotud nõude sisuga. Võlausaldaja kinnipidamisõigus lõpeb, kui võlgnik nõude rahuldab.<ref>Esterm. [https://termin.eki.ee/esterm/ Kinnipidamisõigus.] (Vaadatud 19.10.2020)</ref> Peale võlaõiguse on kinnipidamisõigus ka kriminaalõiguses, kus see väljendub [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine|isiku kahtlustatavana kinnipidamises]].


== Kinnipidamisõiguse teke ==
== Kinnipidamisõiguse teke ==
Võlausaldaja kinnipidamisõiguse teke on seotud pandiõigusega. Pandiõigus on Eesti Vabariigis [[Kinnisasi|kinnisasja]] üürileandjale tagatud õigus, mis tekib [[Üürileping|üürilepingu]] sõlmimisel<ref name=":0">Leadell Pilv. Üürileandja pandiõiguse ABC. – <nowiki>https://leadell.ee/2020/07/01/uurileandja-pandioiguse-abc/</nowiki> (26.10.2020).</ref> ning mille eesmärk on kindlustada üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid.<ref>Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10. § 305 lg 1. </ref> Üldjuhul võivad nõuded tekkida, kui üürnik ehk võlgnik ei tasu üürileandjale ehk võlausaldajale üürimakset või ei tee seda õigel ajal. Samuti võivad võlgniku vastu nõuded tekkida, kui üürisuhte lõppemisel ei tagastata üürileandjale üürieset või tagastamisel ilmneb, et asja kvaliteet on halvenenud, mis aga ei ole tingitud loomulikust kulumisest.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 199. </ref> Pandiõigusega seotud nõude ilmnemisel tekib üürileandjal õigus üürniku vallasasju kinni hoida, mis tähendab, et võlausaldaja kinnipidamisõigus tekib pandiõiguse teostamisel.<ref name=":0" />
Võlausaldaja kinnipidamisõiguse teke on seotud pandiõigusega. Pandiõigus on Eesti Vabariigis [[Kinnisasi|kinnisasja]] üürileandjale tagatud õigus, mis tekib [[Üürileping|üürilepingu]] sõlmimisel<ref name=":0">Leadell Pilv. [https://leadell.ee/2020/07/01/uurileandja-pandioiguse-abc/ Üürileandja pandiõiguse ABC]. 01.07.2020. (Vaadatud 26.10.2020)</ref> ning mille eesmärk on kindlustada üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid.<ref>Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10. § 305 lg 1. </ref> Üldjuhul võivad nõuded tekkida, kui üürnik ehk võlgnik ei tasu üürileandjale ehk võlausaldajale üürimakset või ei tee seda õigel ajal. Samuti võivad võlgniku vastu nõuded tekkida, kui üürisuhte lõppemisel ei tagastata üürileandjale üürieset või tagastamisel ilmneb, et asja kvaliteet on halvenenud, mis aga ei ole tingitud loomulikust kulumisest.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 199. </ref> Pandiõigusega seotud nõude ilmnemisel tekib üürileandjal õigus üürniku vallasasju kinni hoida, mis tähendab, et võlausaldaja kinnipidamisõigus tekib pandiõiguse teostamisel.<ref name=":0" />


== Kinnipidamisõiguse teostamine ==
== Kinnipidamisõiguse teostamine ==
14. rida: 14. rida:
* asi asub kinnisasjal, mille võlausaldaja on välja üürinud;
* asi asub kinnisasjal, mille võlausaldaja on välja üürinud;
* asi on vajalik üüripinna kasutamiseks või sisutamiseks (näiteks statsionaarsed masinad);
* asi on vajalik üüripinna kasutamiseks või sisutamiseks (näiteks statsionaarsed masinad);
* tegemist ei ole asjaga, millele ei saa pöörata sissenõuet.<ref>Kalamees, P., ''et al''., lk 200-201. </ref> Selliste asjade loetelu sätestab seadus. Näiteks on nendeks asjad, mis on vajalikud võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks (voodi, riided, proteesid jms), kuid ka vähemalt üks tehnikavahend, mis võimaldab võlgnikul saada infot Eesti Vabariigi riigiasutuste tegevuse kohta.<ref>Täitemenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 16. § 66. </ref>
* tegemist ei ole asjaga, millele ei saa pöörata sissenõuet.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200-201. </ref> Selliste asjade loetelu sätestab seadus. Näiteks on nendeks asjad, mis on vajalikud võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks (voodi, riided, proteesid jms), kuid ka vähemalt üks tehnikavahend, mis võimaldab võlgnikul saada infot Eesti Vabariigi riigiasutuste tegevuse kohta.<ref>Täitemenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 16. § 66. </ref>


== Näited kinnipeetavate vallasasjade kohta ==
== Näited kinnipeetavate vallasasjade kohta ==
Näide 1. Isik A otsustab parkida oma sõiduauto isik B eraparklasse. Sellisel juhul on A ja B vahel üürileping ning üüriesemeks on B eraparkla parkimiskoht.<ref>Kalamees, P., ''et al''., lk 200.</ref> A jätab pikemaks ajaks oma auto B eraparklasse, kuid ei maksa parkimistasu ning tahab oma auto ära viia. B-le tekib kinnipidamisõigus A auto suhtes.
Näide 1. Isik A otsustab parkida oma sõiduauto isik B eraparklasse. Sellisel juhul on A ja B vahel üürileping ning üüriesemeks on B eraparkla parkimiskoht.<ref>Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200.</ref> A jätab pikemaks ajaks oma auto B eraparklasse, kuid ei maksa parkimistasu ning tahab oma auto ära viia. B-le tekib kinnipidamisõigus A auto suhtes.


Näide 2. Poepidaja A üürib B kaubanduskeskuses riidepoe pidamiseks ruume. Sellisel juhul on A ja B vahel sõlmitud äriruumi üürileping<ref name=":1">Kalamees, P., ''et al''., lk 201. </ref> ning üüriesemeks on poepind. A jätab pikemaks ajaks üüri maksmata, kuid tahab nüüd oma poe C kaubanduskeskusesse ümber kolida. B-le tekib kinnipidamisõigus poepinnal asuva sisustuse ja kasutamise juurde kuuluvate asjade suhtes. Nendeks asjadeks on näiteks kaubariiulid ja kassaaparaat, kuid ka poes müüdav kaup.<ref name=":1" />
Näide 2. Poepidaja A üürib B kaubanduskeskuses riidepoe pidamiseks ruume. Sellisel juhul on A ja B vahel sõlmitud äriruumi üürileping ning üüriesemeks on poepind. A jätab pikemaks ajaks üüri maksmata, kuid tahab nüüd oma poe C kaubanduskeskusesse ümber kolida. B-le tekib kinnipidamisõigus poepinnal asuva sisustuse ja kasutamise juurde kuuluvate asjade suhtes. Nendeks asjadeks on näiteks kaubariiulid ja kassaaparaat, kuid ka poes müüdav kaup.<ref name=":1">Kalamees, P., ''et al''. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 201. </ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 26. november 2020, kell 11:19

Kinnipidamisõigus (ingl right of retention) on võlausaldaja õigus hoida enda käes võlgnikule kuuluvaid vallasasju ja väärtpabereid, kui võlgnik ei täida nõuet, nõue pole piisavalt asjaõigusega tagatud, nõude täitmise tähtaeg on saabunud või kui kinnipeetavad vallasasjad on seotud nõude sisuga. Võlausaldaja kinnipidamisõigus lõpeb, kui võlgnik nõude rahuldab.[1] Peale võlaõiguse on kinnipidamisõigus ka kriminaalõiguses, kus see väljendub isiku kahtlustatavana kinnipidamises.

Kinnipidamisõiguse teke

Võlausaldaja kinnipidamisõiguse teke on seotud pandiõigusega. Pandiõigus on Eesti Vabariigis kinnisasja üürileandjale tagatud õigus, mis tekib üürilepingu sõlmimisel[2] ning mille eesmärk on kindlustada üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid.[3] Üldjuhul võivad nõuded tekkida, kui üürnik ehk võlgnik ei tasu üürileandjale ehk võlausaldajale üürimakset või ei tee seda õigel ajal. Samuti võivad võlgniku vastu nõuded tekkida, kui üürisuhte lõppemisel ei tagastata üürileandjale üürieset või tagastamisel ilmneb, et asja kvaliteet on halvenenud, mis aga ei ole tingitud loomulikust kulumisest.[4] Pandiõigusega seotud nõude ilmnemisel tekib üürileandjal õigus üürniku vallasasju kinni hoida, mis tähendab, et võlausaldaja kinnipidamisõigus tekib pandiõiguse teostamisel.[2]

Kinnipidamisõiguse teostamine

Kinnipidamisõigust võib teostada, kui üürileandjal on üürniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ning üürnik tahab üüripinnalt lahkuda, viies selle käigus ära pinnal asuvad vallasasjad. Sellisel juhul on üürileandjal kinnipidamisõigusest tulenev õigus nõuda, et pandiõigusega koormatud vallasasjad jääksid pinnale. Vajaduse korral võib üürileandja kasutada omaabi ehk füüsilist jõudu asjade kinni hoidmisel. Samuti võib üürileandja nõuda asjade pinnale tagasitoomist, kui need on sealt ilma tema teadmata ära viidud. Vastasel juhul ei saaks ta oma kinnipidamisõigust teostada.[2]

Kinnipidamisõiguse ulatus

Võlausaldajal on kinnipidamisõigus võlgniku vallasasjade suhtes ulatuses, mis tagab võlgnikult sissenõutavaks muutunud nõuete täitmise. Ulatuse täpsemaks määramiseks peab võlausaldaja kindlaks tegema kinnipeetavate asjade väärtuse, et teada, kui palju on tal võimalik nende eest enampakkumise käigus raha saada. Kui kinnipeetavate asjade väärtus ületab nõude suuruse, ei ole võlausaldajal õigust sellises ulatuses asju kinni hoida ning ta peab need võlgnikule tagastama.[2]

Võlausaldajal on kinnipidamisõigus vallasasjade suhtes, millel on järgmised tunnused:

  • asi asub kinnisasjal, mille võlausaldaja on välja üürinud;
  • asi on vajalik üüripinna kasutamiseks või sisutamiseks (näiteks statsionaarsed masinad);
  • tegemist ei ole asjaga, millele ei saa pöörata sissenõuet.[5] Selliste asjade loetelu sätestab seadus. Näiteks on nendeks asjad, mis on vajalikud võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks (voodi, riided, proteesid jms), kuid ka vähemalt üks tehnikavahend, mis võimaldab võlgnikul saada infot Eesti Vabariigi riigiasutuste tegevuse kohta.[6]

Näited kinnipeetavate vallasasjade kohta

Näide 1. Isik A otsustab parkida oma sõiduauto isik B eraparklasse. Sellisel juhul on A ja B vahel üürileping ning üüriesemeks on B eraparkla parkimiskoht.[7] A jätab pikemaks ajaks oma auto B eraparklasse, kuid ei maksa parkimistasu ning tahab oma auto ära viia. B-le tekib kinnipidamisõigus A auto suhtes.

Näide 2. Poepidaja A üürib B kaubanduskeskuses riidepoe pidamiseks ruume. Sellisel juhul on A ja B vahel sõlmitud äriruumi üürileping ning üüriesemeks on poepind. A jätab pikemaks ajaks üüri maksmata, kuid tahab nüüd oma poe C kaubanduskeskusesse ümber kolida. B-le tekib kinnipidamisõigus poepinnal asuva sisustuse ja kasutamise juurde kuuluvate asjade suhtes. Nendeks asjadeks on näiteks kaubariiulid ja kassaaparaat, kuid ka poes müüdav kaup.[8]

Viited

  1. ↑ Esterm. Kinnipidamisõigus. (Vaadatud 19.10.2020)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Leadell Pilv. Üürileandja pandiõiguse ABC. 01.07.2020. (Vaadatud 26.10.2020)
  3. ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10. § 305 lg 1.
  4. ↑ Kalamees, P., et al. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 199.
  5. ↑ Kalamees, P., et al. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200-201.
  6. ↑ Täitemenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 16. § 66.
  7. ↑ Kalamees, P., et al. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 200.
  8. ↑ Kalamees, P., et al. Lepinguõigus. Tallinn: Juura 2020, lk 201.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kinnipidamisõigus_(võlaõigus)&oldid=5761003"