Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Isiku kahtlustatavana kinnipidamine (ingl to take into custody, to hold in custody) on kriminaalmenetluse toiming, millega isikult võetakse kuni 48 tunniks vabadus. Kahtlustatavana kinnipidamise õiguslik alus tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 217.[1] Isiku kahtlustatavana kinnipidamisest tuleb eristada isiku väärteomenetluse korras kinnipidamisest[2] ja korrakaitseseaduse alusel kinnipidamisest[3], mille mõlema puhul on samuti õigus võtta isikult vabadus kuni 48 tunniks.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise juures üldiselt kaitsjat ei viibi.[4]

Advokaati võib tema kutsetegevusega seotud tegevuste tõttu kahtlustatavana kinni pidada ainult prokuratuuri taotlusel ja kohtuniku loal.[5]

Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe, riigikohtuniku, kohtuniku ja õiguskantsleri kahtlustatavana kinnipidamisel kehtib erikord, mis on sätestatud KrMS §-s 377.[6]

Kahtlustavana kinnipidamise alused[muuda | muuda lähteteksti]

Isikut võib kahtlustatavana kinni pidada erinevatel alustel, kuid ainult siis, kui see on vältimatult vajalik.[7] KrMS § 217 lg 2 sätestab õiguslikud alused isiku kinnipidamiseks kuriteopaigas või vahetult kuriteo järel.[8] Selle alusel võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui:

  • isik on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda (KrMS § 217 lg 2 p 1)
  • kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale (KrMS § 217 lg 2 p 2)
  • kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule (KrMS § 217 lg 2 p 3)

Peale selle võib isikut kahtlustatavana kinni pidada KrMS § 217 lg 3 järgi juhul, kui:

  • isik võib püüda põgeneda (KrMS § 217 lg 3 p 1)
  • isiku identiteeti ei ole tuvastatud (KrMS § 217 lg 3 p 2)
  • isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid (KrMS § 217 lg 3 p 3)
  • isik võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (KrMS § 217 lg 3 p 4)

KrMS § 217 lg 4 kohaselt võib igaüks toimetada kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast kuritegu tabatud isiku kinnipidamiseks politseisse. Sätte tõlgendamisel on oluline, et see annab õiguse vaid teatud perioodiks kuriteo toimumise ajal või vahetult pärast seda. Kurjategija hilisemal leidmisel tuleb kinnipidamiseks kutsuda ikkagi politsei. Selle nn igameheõiguse realiseerimisel tuleb aga jääda proportsionaalsuse piiresse. KrMS § 217 lg 4 ei anna luba omakohtuks või kättemaksuks, samuti ei ole õigust isikut enne politseisse toimetamist põhjendamatult kaua kinni hoida.[9] KrMS § 217 lg 9 järgi tuleb isik pärast kinnipidamise aluseks olnud asjaolude äralangemist viivitamatult vabastada.

Toimingud kahtlustatavana kinnipidamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Isiku kahtlustatavana kinnipidamisel on isikut kinnipidaval ametnikul kohustus viivitamatult teavitada isikut temale arusaadavas keeles ja viisil tema õigustest ja kohustustest, kinnipidamise põhjusest ning võimaldada isikul teavitada kinnipidamisest enda soovitud isikut.[10] Uurimisasutusel on kohustus teavitada isiku kahtlustatavana kinnipidamisest viivitamatult prokuratuuri, mis annab prokuratuurile võimaluse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust.[11] Siin kontekstis ei ole termini viivitamatult ajalist määratletust kokku lepitud, seda tuleks käsitleda kui esimesel võimalusel.[12]

Isiku kahtlustavana kinnipidamise kohta täidetakse protokoll, mida isikule ka tutvustatakse.[13]

Isiku õigused kahtlustatavana kinnipidamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Isiku õigused ja kohustused kahtlustatavana kinnipidamisel on sätestatud KrMS §-s 34. Neist olulisimad:

  • õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1)
  • õigus kaitsja abile (KrMS § 34 lg 1 p 3)
  • õigus osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus (KrMS § 34 lg 1 p 6)
  • õigus esitada taotlusi ja kaebusi (KrMS § 34 lg 1 p 8)
  • kohustus osaleda menetlustoimingus ning alluda uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele (KrMS § 34 lg 2 p 2)

Isikul on õigus teavitada uurimisasutuse menetleja kaudu üht isikut oma kinnipidamisest. Kui teavitamine võiks kahjustada kriminaalmenetlust, võib prokuratuuri loal isiku sellest õigusest ilma jätta.[14]

Isikul on õigus kinnipidamise ajal inimväärikust austavale kohtlemisele.[15] Täpsem regulatsioon on sätestatud vangistusseaduses.

Kahtlustatavana kinnipidamisel tuleb isikuga esimesel võimalusel teha ära vajalikud menetlustoimingud ja juhul, kui muid kinnipidamise asjaolusid ei esine, ta viivitamatult vabastada.[16] Kui isikut on tarvis kinni pidada kauem kui 48 tundi, peab uurimisasutus taotlema kohtult isiku vahistamist.[17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kriminaalmenetluse seadustik § 217. – RT I, 31.05.2018, 22.
  2. Väärteomenetluse seadustik § 44. – RT I, 30.12.2017, 22.
  3. Korrakaitseseadus § 46. – RT I, 29.06.2018, 68.
  4. O. Kask (2017) § 21/9
  5. KrMS § 217 lg 5. – RT I, 31.05.2018, 22.
  6. KrMS § 377. – RT I, 31.05.2018, 22.
  7. O. Kask (2017) § 21/2
  8. E. Kergandberg, P. Pikamäe (2012) § 217/3
  9. E. Kergandberg, P. Pikamäe (2012) § 217/5
  10. KorS § 46 lg 2. – RT I, 29.06.2018, 68.
  11. E. Kergandberg, P. Pikamäe (2012) § 218/2
  12. O. Kask (2017) § 21/8
  13. KrMS § 218 lg 1. – RT I, 31.05.2018, 22.
  14. KrMS § 217 lg 10. – RT I, 31.05.2018, 22.
  15. Vangistusseadus § 41. – RT I, 09.03.2018, 19.
  16. E. Kergandberg, P. Pikamäe (2012) § 217/10
  17. KrMS § 217 lg 8. – RT I, 31.05.2018, 22.

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Korrakaitseseadus. – RT I, 29.06.2018, 68.
  • Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 31.05.2018, 22.
  • Väärteomenetluse seadustik. – RT I, 30.12.2017, 22.
  • Vangistusseadus1. – RT I, 09.03.2018, 19.
  • O. Kask (koost). Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4., täiend. vlj. – Tallinn: Juura 2017.
  • E. Kergandberg, P. Pikamäe (koost). Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj. – Tallinn: Juura 2012.