Ketasmüts: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Ketasmüts''' on etnograafias Saaremaa naiste väike kettakujuline varrastel kootud peakate.<ref name="EKSS">Eesti keele seletav sõnaraamat [https://www.eki.e...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 15. august 2020, kell 20:51
Ketasmüts on etnograafias Saaremaa naiste väike kettakujuline varrastel kootud peakate.[1]
Ketasmüts kooti mustast villasest lõngast, ta oli tuttmütsi vähendatud vorm. Tuti asemel oli sellel piiprellidega kaunistatud kolmnurkne tükk kalevit. Seda mütsi kandsid 19. sajandi II pooles ja 20. sajandi algul Ida-Saaremaa abielunaised. See seati pähe nii, et mütsi esiserv otsmikul jäi juuksepiirile ning kalevist riidetükk paremale poole. Pöide ketasmütsid sarnanesid Karja omadele, kuid olid valmistatud riidest. Karjas seoti see paelaga kurgu alt, Pöides aga kukla tagant kinni.[2]
Vaata ka
Eestis varasemalt kantud vanemat tüüpi mütse:
- härjasüdamemüts
- kabimüts
- kikk-kõrvamüts
- lontmüts
- murumüts
- nelja sopi müts
- netsmüts
- nokkmüts
- pottmüts
- punane kübar
- rannamüts
- ratasüll
- rumm-müts
- sariküll
- topsmüts
- tuttmüts
- udarmüts
- võrkmüts[3]
Viited
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.08.2020
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 58
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121
Välislingid
- Ketasmüts. Eesti Rahva Muuseum
- Eesti rahvarõivad. Karja ketasmüts