Maarja Pärtna: erinevus redaktsioonide vahel
| 8. rida: | 8. rida: | ||
== Looming == |
== Looming == |
||
Ta on avaldanud neli luulekogu: „rohujuurte juures” (Värske Raamat, 2010), „Läved ja tüved (EKSA, 2013), „Saamises” (Verb, 2015) ja "Vivaarium" (Elusamus, 2019). Ajakirjas [[Ninniku]] on muu hulgas ilmunud tema [[William Carlos Williams]]i ja [[Carlos Drummond de Andrade]] luuletõlkeid, samuti on ta eesti keelde tõlkinud [[Edward Said|Edward Saidi]] essee "Mõtisklusi pagulusest" (Methis 2014, nr 13) |
Ta on avaldanud neli luulekogu: „rohujuurte juures” (Värske Raamat, 2010), „Läved ja tüved (EKSA, 2013), „Saamises” (Verb, 2015) ja "Vivaarium" (Elusamus, 2019). Ajakirjas [[Ninniku]] on muu hulgas ilmunud tema [[William Carlos Williams]]i ja [[Carlos Drummond de Andrade]] luuletõlkeid, samuti on ta eesti keelde tõlkinud [[Edward Said|Edward Saidi]] essee "Mõtisklusi pagulusest" (Methis 2014, nr 13), šoti luuletaja ja loodusesseisti [[Kathleen Jamie]] ning briti looduskirjaniku Robert Macfarlane'i loomingut. |
||
Aastal 2013 pälvis Maarja Pärtna 26-aastasena Juhan Liivi luuleauhinna. Selleks ajaks oli vaid üks laureaat võitnud auhinna nooremana, nimelt 1966. aasta võitja [[Paul-Eerik Rummo]], kes oli tollal 24-aastane. Žürii sõnul iseloomustab Pärtna luulet "pildilisus, detailitundlikkus ja sõnateadlikkus", samuti oskab autor "kanda "vanaaegse" luule sisulisi väärtusi värskesse luulekeelde".<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06278215 "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna"] ERR, 30.04.2013</ref> 2013. aastal määrati Pärtnale ka Tartu noore kultuurikandja aunimetus ning 2014. aastal oli ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana kuulus talle osa Tartu kultuurikandja aunimetusest aasta kutselise koosluse kategoorias. 2020. aastal pälvis luulekogu "Vivaarium" Gustav Suitsu luuleauhinna. |
Aastal 2013 pälvis Maarja Pärtna 26-aastasena Juhan Liivi luuleauhinna. Selleks ajaks oli vaid üks laureaat võitnud auhinna nooremana, nimelt 1966. aasta võitja [[Paul-Eerik Rummo]], kes oli tollal 24-aastane. Žürii sõnul iseloomustab Pärtna luulet "pildilisus, detailitundlikkus ja sõnateadlikkus", samuti oskab autor "kanda "vanaaegse" luule sisulisi väärtusi värskesse luulekeelde".<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06278215 "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna"] ERR, 30.04.2013</ref> 2013. aastal määrati Pärtnale ka Tartu noore kultuurikandja aunimetus ning 2014. aastal oli ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana kuulus talle osa Tartu kultuurikandja aunimetusest aasta kutselise koosluse kategoorias. 2020. aastal pälvis luulekogu "Vivaarium" Gustav Suitsu luuleauhinna. |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
* 2018 Kathleen Jamie "Leiud" (Varrak) |
* 2018 Kathleen Jamie "Leiud" (Varrak) |
||
* 2020 Robert Macfarlane "Lugemise kingitused" (Allikaäärne) |
|||
==Tunnustus== |
==Tunnustus== |
||
Redaktsioon: 9. august 2020, kell 14:32
Maarja Pärtna (sündinud 2. juulil 1986) on eesti luuletaja, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik.
Maarja Pärtna õppis Tartu Ülikoolis 2005–2009 bakalaureuseastmes inglise keelt ja kirjandust ning kaitses 2014. aastal magistrikraadi maailmakirjanduse erialal.
Aastatel 2011–2015 (nr 17–42) töötas ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana, aastatel 2013–2014 oli ka Müürilehe tegevtoimetaja (nr 26–35). Aastatel 2014–2015 koostas ta külalistoimetajana kirjandusajakirja Värske Rõhk luulerubriiki (nr 41–44).
Ta on koos Helena Läksiga loonud kirjastuse Elusamus.
Looming
Ta on avaldanud neli luulekogu: „rohujuurte juures” (Värske Raamat, 2010), „Läved ja tüved (EKSA, 2013), „Saamises” (Verb, 2015) ja "Vivaarium" (Elusamus, 2019). Ajakirjas Ninniku on muu hulgas ilmunud tema William Carlos Williamsi ja Carlos Drummond de Andrade luuletõlkeid, samuti on ta eesti keelde tõlkinud Edward Saidi essee "Mõtisklusi pagulusest" (Methis 2014, nr 13), šoti luuletaja ja loodusesseisti Kathleen Jamie ning briti looduskirjaniku Robert Macfarlane'i loomingut.
Aastal 2013 pälvis Maarja Pärtna 26-aastasena Juhan Liivi luuleauhinna. Selleks ajaks oli vaid üks laureaat võitnud auhinna nooremana, nimelt 1966. aasta võitja Paul-Eerik Rummo, kes oli tollal 24-aastane. Žürii sõnul iseloomustab Pärtna luulet "pildilisus, detailitundlikkus ja sõnateadlikkus", samuti oskab autor "kanda "vanaaegse" luule sisulisi väärtusi värskesse luulekeelde".[1] 2013. aastal määrati Pärtnale ka Tartu noore kultuurikandja aunimetus ning 2014. aastal oli ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana kuulus talle osa Tartu kultuurikandja aunimetusest aasta kutselise koosluse kategoorias. 2020. aastal pälvis luulekogu "Vivaarium" Gustav Suitsu luuleauhinna.
Pärtna on alates 2015. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Raamatud
Luule
- 2010 "Rohujuurte juures" (Värske Raamat)
- 2013 "Läved ja tüved" (Eesti Keele Sihtasutus)
- 2015 "Saamises" (Verb)
- 2019 "Vivaarium" (Elusamus)
Tõlked
- 2018 Kathleen Jamie "Leiud" (Varrak)
- 2020 Robert Macfarlane "Lugemise kingitused" (Allikaäärne)
Tunnustus
- 2013 – Juhan Liivi luuleauhind ("Sees")
- 2013 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (noor kultuurikandja)
- 2019 – Keeleteo auhinna nominent (Kathleen Jamie esseekogu "Leiud" tõlge)
- 2020 – Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent luule kategoorias ("Vivaarium")
- 2020 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Vivaarium")
Viited
- ↑ "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna" ERR, 30.04.2013
Välislingid
- "Inimnäoline luulekogu kosmoselinnast." Looming 4/2011
- "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna" ERR, 30. aprill 2013
- "Äär on kokkupuutepunkt. Intervjuu Maarja Pärtnaga." Looming 9/2013