Etioloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Haiguste tekkepõhjused võivad olla: |
Haiguste tekkepõhjused võivad olla: |
||
*monoetioloogilised – konkreetse haiguse |
*monoetioloogilised – konkreetse haiguse korral esineb ainult üks tekkepõhjus. Tüüpiliselt on [[nakkushaigus]]ed monoetioloogilised. Ühte nakkushaigust põhjustab üks [[mikroob]], [[algloom]], [[viirus]]. |
||
*polüetioloogilised – haiguse |
*polüetioloogilised – haiguse tekke põhjuseid on rohkem kui üks. |
||
Haiguse |
Haiguse tekke põhjus võib olla teadmata (näiteks [[skisofreenia]], [[migreen]]). |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 1. juuli 2020, kell 22:06
|
See artikkel räägib meditsiini ja veterinaaria mõistest; üldmõiste kohta vaata Aitioloogia (üldmõiste); mütoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etioloogiline müüt; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Etioloogia (filosoofia) |
Etioloogia ehk haigusepõhjuseõpetus[1] on meditsiinis ja veterinaarias õpetus haiguste tekkepõhjustest. Mingi haiguse etioloogiaks nimetatakse selle haigust põhjustanud tegurite kogumit.
Haiguste tekkepõhjused võivad olla:
- monoetioloogilised – konkreetse haiguse korral esineb ainult üks tekkepõhjus. Tüüpiliselt on nakkushaigused monoetioloogilised. Ühte nakkushaigust põhjustab üks mikroob, algloom, viirus.
- polüetioloogilised – haiguse tekke põhjuseid on rohkem kui üks.
Haiguse tekke põhjus võib olla teadmata (näiteks skisofreenia, migreen).
Vaata ka
Viited
- ↑ Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 27.08.2011)