Rannapatarei nr 34: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal [[Hiiumaa]]le ehitatud [[rannapatarei]], mis kuulus [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon|Väinamere positsiooni]] rannakaitsesüsteemi. Rannapatarei nr 34 asus [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri mõis]]a juures [[Sõru]] küla juures, [[Soela väin]]a ääres.
'''Rannapatarei nr 34''' oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon|Väinamere positsiooni]] rannakaitsesüsteemi [[rannakaitsepatarei]].


1916. aastal ehitatud rannapatarei nr 34 asus [[Hiiumaa]]l [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri mõis]]a juures [[Sõru]] küla juures, [[Soela väin]]a ääres.
⚫
Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as, Hiiu- ja Saaremaa vahel. Patarei jäänused on muinsuskaitse all ja jäävad [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]] küla territooriumile.


==Patareipositsioon==
==Patareipositsioon==
Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.
Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.


Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40&nbsp;m, paaride vahe umbes 100&nbsp;m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted. Patarei kaitseks oli kuhjatud 5&nbsp;m kõrgune ja 20&nbsp;m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4&nbsp;m laiuselt betoneeritud.
Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40&nbsp;m, paaride vahe umbes 100&nbsp;m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]ist [[suurtükialus]]tel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted. Patarei kaitseks oli kuhjatud 5&nbsp;m kõrgune ja 20&nbsp;m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4&nbsp;m laiuselt betoneeritud.


Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75&nbsp;mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud [[õhutõrje]]suurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.
Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75&nbsp;mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud [[õhutõrje]]suurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.
13. rida: 13. rida:
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120&nbsp;mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120&nbsp;mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.


Patarei sai lahinguvalmis [[12. märts]]il [[1916]]. Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.
Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as, Hiiu- ja Saaremaa vahel. Patarei sai lahinguvalmis [[12. märts]]il [[1916]]. Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.


1917. aasta 12. oktoobril sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i [[Petrograd]]is laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.
1917. aasta 12. oktoobril sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta [[Petrograd]]i [[oktoobrirevolutsioon]]i, laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.


⚫
Patarei jäänused on muinsuskaitse all ja jäävad tänapäeval [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]] küla territooriumile.
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}
23. rida: 24. rida:
*[http://www.mil.hiiumaa.ee/soru/index.html Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)]
*[http://www.mil.hiiumaa.ee/soru/index.html Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)]
*[[Urmas Selirand]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1699_1681.html Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev], Eesti Loodus, 2006/10
*[[Urmas Selirand]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1699_1681.html Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev], Eesti Loodus, 2006/10
*[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011871.pdf Muhu väina fortifikatsioonirajatised], register.muinas.ee

==Vaata ka==
*[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[rannakaitsepatarei nr 44]]
{{koord|piirkond=EE-39}}
{{koord|piirkond=EE-39}}


Redaktsioon: 20. juuni 2020, kell 22:05

Rannapatarei nr 34 oli Peeter Suure merekindluse Väinamere positsiooni rannakaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.

1916. aastal ehitatud rannapatarei nr 34 asus Hiiumaal Tohvri mõisa juures Sõru küla juures, Soela väina ääres.

Patareipositsioon

Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud suurtükkide mark.

Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid raudbetoonist suurtükialustel,[1][2][3] mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted. Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.

Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne Esimest maailmasõda, siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud õhutõrjesuurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.

Vickersi 120 mm suurtükipatarei

Rannapatarei nr 34

Lõpuks paigaldati Sõrule neli 120 mm Vickersi suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 kaabeltaud,[4] raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.

Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine Soela väinas, Hiiu- ja Saaremaa vahel. Patarei sai lahinguvalmis 12. märtsil 1916. Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.

1917. aasta 12. oktoobril sundisid Saksa keisririigi keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta Petrogradi oktoobrirevolutsiooni, laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.

Patarei jäänused on muinsuskaitse all ja jäävad tänapäeval Hindu küla territooriumile.

Viited

  1. ↑ Kahurialus betoonrinnatisega 1 kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. ↑ Kahurialus betoonrinnatisega 2 kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. ↑ Kahurialus betoonrinnatisega 3 kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. ↑ Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 1, Hiiu Leht 22. aprill 2003.

Välislingid

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rannapatarei_nr_34&oldid=5661232"