Jean Pucelle: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[File:6 Jean Pucelle, Hours of Jeanne d'Evreux. 1325-28, Metropolitan Museum, New-York.jpg|thumb|Grisaille'-maalingus illustratsioonid Jeanne d'Evreux' tundideraamatus]]
[[File:6 Jean Pucelle, Hours of Jeanne d'Evreux. 1325-28, Metropolitan Museum, New-York.jpg|thumb|Grisaille'-maalingus illustratsioonid Jeanne d'Evreux' tundideraamatus]]
[[File:Jean Pucelle - Belleville Breviary - December - WGA18470.jpg|thumb|Detsembrikuu kalendrileht Belleville'i breviaaris]]
[[File:Jean Pucelle - Belleville Breviary - December - WGA18470.jpg|thumb|Detsembrikuu kalendrileht Belleville'i breviaaris]]
'''Jean Pucelle''' (sündinud umbes 1300, surnud 1355) oli prantsuse [[miniatuur|miniatuuri]]maalija ja käsikirjade [[Illumineerimine|illumineerija]], kes tegutses [[Pariis]]is aastail 1320-1350.
'''Jean Pucelle''' (sündinud umbes 1300, surnud 1355) oli prantsuse [[miniatuur|miniatuuri]]maalija ja käsikirjade [[Illumineerimine|illumineerija]], kes tegutses [[Pariis]]is aastail 1320–1350.


== Eluloolist ==
== Eluloolist ==
Esimesed teated kunstnikust pärinevad 1319. aastast. Arvatavasti tuli ta kuningas [[Philippe VI]] teenistusse, kes oli suure hulga illumineeritud raamatute tellija. Hiljem töötas Jean Pucelle ka [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II Hea]] õukonnas<ref>A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX–XIX sajandini. Tallinn, 1991</ref>. On oletatud, et ta käis sajandi esimesel kümnendil Itaalias<ref>https://www.britannica.com/biography/Jean-Jehan-Pucelle</ref>.
Esimesed teated kunstnikust pärinevad 1319. aastast. Arvatavasti tuli ta kuningas [[Philippe VI]] teenistusse, kes oli suure hulga illumineeritud raamatute tellija. Hiljem töötas Jean Pucelle ka [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II Hea]] õukonnas<ref name="Kartna">A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX–XIX sajandini. Tallinn, 1991</ref>. On oletatud, et ta käis sajandi esimesel kümnendil Itaalias<ref name="Britannica">[https://www.britannica.com/biography/Jean-Jehan-Pucelle Jean Pucelle] Britannica</ref>.


== Stiil ==
== Stiil ==
Jean Pucelle lõi uue stiilisuuna 14. sajandi prantsuse raamatumaalis, ühendades teksti ja illuminatsiooni üheks terviklikuks pildiks, mis oli nii jutustav kui ka dekoratiivne. Tema stiili iseloomustavad teksti kaht [[veerg]]u raamivad stiliseeritud lehtedega võrsed, mida täiendab [[drolerii]] ja mille sees ning ümber on rõõmsavärvilised natuuritruud taimemotiivid, putukad ja muud pisiolevused, linnud ja loomad. Lehekülgede allservas on vabalt komponeeritud figuraalsed stseenid, mis mõjuvad raamimatutena, kuid teksti sees paiknevad pildid on klassikaliselt neljakandilised.
Jean Pucelle lõi uue stiilisuuna 14. sajandi prantsuse raamatumaalis, ühendades teksti ja illuminatsiooni üheks terviklikuks pildiks, mis oli nii jutustav kui ka dekoratiivne. Tema stiili iseloomustavad teksti kaht [[veerg]]u raamivad stiliseeritud lehtedega võrsed, mida täiendab [[drolerii]] ja mille sees ning ümber on rõõmsavärvilised natuuritruud taimemotiivid, putukad ja muud pisiolevused, linnud ja loomad. Lehekülgede allservas on vabalt komponeeritud figuraalsed stseenid, mis mõjuvad raamimatutena, kuid teksti sees paiknevad pildid on klassikaliselt neljakandilised.


Jean Pucelle'i mõjutajaks on peetud [[itaalia]] maalijate, eelkõige [[Duccio de Buoninsegna]] ja [[Giotto]] [[tahvelmaal]]e<ref>https://www.britannica.com/biography/Jean-Jehan-Pucelle</ref>. Neile sarnaselt on inimesed Jean Pucelle'i miniatuuridel kujutatud lihtsalt ning hooned pole mitte pinnaline ornament, vaid figuure ümbritsevale ruumile on püütud anda sügavust – see oli tollases põhja pool [[Alpid|Alpe]] loodud maalikunstis uus võte. Ka leiab tema maalitud nägudes ''[[trecento]]'' maalikunstile iseloomulikku tundeväljendust. Pucelle'i värvigamma jäi ka rikkalikumates kujundustes malbelt tagasihoidlikuks ning ta kasutas muuhulgas [[vitraaž]]ikunstis juba tavaliseks saanud ''[[grisaille]]''<nowiki>'</nowiki>id<ref>A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX–XIX sajandini. Tallinn, 1991</ref>.
Jean Pucelle'i mõjutajaks on peetud [[itaalia]] maalijate, eelkõige [[Duccio de Buoninsegna]] ja [[Giotto]] [[tahvelmaal]]e<ref name="Britannica" />. Neile sarnaselt on inimesed Jean Pucelle'i miniatuuridel kujutatud lihtsalt ning hooned pole mitte pinnaline ornament, vaid figuure ümbritsevale ruumile on püütud anda sügavust – see oli tollases põhja pool [[Alpid|Alpe]] loodud maalikunstis uus võte. Ka leiab tema maalitud nägudes ''[[trecento]]'' maalikunstile iseloomulikku tundeväljendust. Pucelle'i värvigamma jäi ka rikkalikumates kujundustes malbelt tagasihoidlikuks ning ta kasutas muuhulgas [[vitraaž]]ikunstis juba tavaliseks saanud ''[[grisaille]]''<nowiki>'</nowiki>id<ref name="Kartna" />.


== Teosed ==
== Teosed ==
Pucelle'i kuulsaimad teosed on tema maalitud [[Belleville'i breviaar]] (u 1325), mille illustratsioonis on nähtud viiteid Duccio ''Maesta''<nowiki>'</nowiki>le, inglise kalligraafi Robert de Billyngi kirjutataud piibel (''Bible of Robert de Billyng'', Bibliotheque Nationale, Pariis) ja [[Jeanne d'Evreux' tundideraamat]] (loodud u 1324–1328, asub [[Metropolitani muuseum]]is), kuningliku tellimusena Prantsusmaa kuningannale Jeanne d'Évreux'le<ref>https://www.britannica.com/biography/Jean-Jehan-Pucelle</ref>. Temale või tema töökojale on omistatud ka frantsisklaste breviaar, mis arvatakse olevat kuulunud Philippe V noorimale tütrele Blanche'ile, samuti Savoia Jeanne'i, Navarra Jeanne II ja Flandria Yolande'i tundideraamatud<ref>http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/jean-pucelle.htm</ref>.
Pucelle'i kuulsaimad teosed on tema maalitud [[Belleville'i breviaar]] (u 1325), mille illustratsioonis on nähtud viiteid Duccio ''Maesta''<nowiki>'</nowiki>le, inglise kalligraafi Robert de Billyngi kirjutatud piibel (''Bible of Robert de Billyng'', Bibliotheque Nationale, Pariis) ja [[Jeanne d'Evreux' tundideraamat]] (loodud u 1324–1328, asub [[Metropolitani muuseum]]is), kuningliku tellimusena Prantsusmaa kuningannale Jeanne d'Évreux'le<ref name="Britannica" />. Temale või tema töökojale on omistatud ka frantsisklaste breviaar, mis arvatakse olevat kuulunud Philippe V noorimale tütrele Blanche'ile, samuti Savoia Jeanne'i, Navarra Jeanne II ja Flandria Yolande'i tundideraamatud<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/jean-pucelle.htm Jean Pucelle (c.1290-1334)] visual-arts-cork.com</ref>.


== Viited ==
== Viited ==
19. rida: 19. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/jean-pucelle.htm Jean Pucelle (c 1290-1334). - visual-arts-cork.com]
* [http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/jean-pucelle.htm Jean Pucelle (c 1290–1334). visual-arts-cork.com]
* [http://www.visual-arts-cork.com/famous-paintings/hours-of-jeanne-devreux.htm The Hours of Jeanne d'Evreux (1324-28). Analysis of the Hours of Jeanne d'Evreux. - visual-arts-cork.com]
* [http://www.visual-arts-cork.com/famous-paintings/hours-of-jeanne-devreux.htm The Hours of Jeanne d'Evreux (1324–28). Analysis of the Hours of Jeanne d'Evreux. visual-arts-cork.com]
* [https://www.metmuseum.org/art/collection/search/470309 Jeanne d'Evreux' tundideraamatu illustratsioonid Metropolitani muuseumis (inglise keeles)]
* [https://www.metmuseum.org/art/collection/search/470309 Jeanne d'Evreux' tundideraamatu illustratsioonid Metropolitani muuseumis (inglise keeles)]


28. rida: 28. rida:
[[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Keskaja inimesed]]
[[Kategooria:Keskaja inimesed]]
[[Kategooria:Surnud 1355]]

Redaktsioon: 6. juuni 2020, kell 04:31

Jean Pucelle. Lehekülg Belleville'i breviaarist
Grisaille'-maalingus illustratsioonid Jeanne d'Evreux' tundideraamatus
Detsembrikuu kalendrileht Belleville'i breviaaris

Jean Pucelle (sündinud umbes 1300, surnud 1355) oli prantsuse miniatuurimaalija ja käsikirjade illumineerija, kes tegutses Pariisis aastail 1320–1350.

Eluloolist

Esimesed teated kunstnikust pärinevad 1319. aastast. Arvatavasti tuli ta kuningas Philippe VI teenistusse, kes oli suure hulga illumineeritud raamatute tellija. Hiljem töötas Jean Pucelle ka Jean II Hea õukonnas[1]. On oletatud, et ta käis sajandi esimesel kümnendil Itaalias[2].

Stiil

Jean Pucelle lõi uue stiilisuuna 14. sajandi prantsuse raamatumaalis, ühendades teksti ja illuminatsiooni üheks terviklikuks pildiks, mis oli nii jutustav kui ka dekoratiivne. Tema stiili iseloomustavad teksti kaht veergu raamivad stiliseeritud lehtedega võrsed, mida täiendab drolerii ja mille sees ning ümber on rõõmsavärvilised natuuritruud taimemotiivid, putukad ja muud pisiolevused, linnud ja loomad. Lehekülgede allservas on vabalt komponeeritud figuraalsed stseenid, mis mõjuvad raamimatutena, kuid teksti sees paiknevad pildid on klassikaliselt neljakandilised.

Jean Pucelle'i mõjutajaks on peetud itaalia maalijate, eelkõige Duccio de Buoninsegna ja Giotto tahvelmaale[2]. Neile sarnaselt on inimesed Jean Pucelle'i miniatuuridel kujutatud lihtsalt ning hooned pole mitte pinnaline ornament, vaid figuure ümbritsevale ruumile on püütud anda sügavust – see oli tollases põhja pool Alpe loodud maalikunstis uus võte. Ka leiab tema maalitud nägudes trecento maalikunstile iseloomulikku tundeväljendust. Pucelle'i värvigamma jäi ka rikkalikumates kujundustes malbelt tagasihoidlikuks ning ta kasutas muuhulgas vitraažikunstis juba tavaliseks saanud grisaille'id[1].

Teosed

Pucelle'i kuulsaimad teosed on tema maalitud Belleville'i breviaar (u 1325), mille illustratsioonis on nähtud viiteid Duccio Maesta'le, inglise kalligraafi Robert de Billyngi kirjutatud piibel (Bible of Robert de Billyng, Bibliotheque Nationale, Pariis) ja Jeanne d'Evreux' tundideraamat (loodud u 1324–1328, asub Metropolitani muuseumis), kuningliku tellimusena Prantsusmaa kuningannale Jeanne d'Évreux'le[2]. Temale või tema töökojale on omistatud ka frantsisklaste breviaar, mis arvatakse olevat kuulunud Philippe V noorimale tütrele Blanche'ile, samuti Savoia Jeanne'i, Navarra Jeanne II ja Flandria Yolande'i tundideraamatud[3].

Viited

  1. 1,0 1,1 A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX–XIX sajandini. Tallinn, 1991
  2. 2,0 2,1 2,2 Jean Pucelle Britannica
  3. Jean Pucelle (c.1290-1334) visual-arts-cork.com

Välislingid