Pietrykaŭ: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P saksa väed > Saksa väed
15. rida: 15. rida:
}}
}}
[[Pilt:Петрыкаў. (01).jpg|pisi|left]]
[[Pilt:Петрыкаў. (01).jpg|pisi|left]]
'''Pietrykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Petrõkav''', venepäraselt ''Petrikov'', [[poola keel]]es ''Petryków'', varem ka ''Petrykowicze'' või ''Petrykowo'',<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/28 Petryków] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.</ref> [[leedu keel]]es ''Petrykavas'' või ''Petrikovas'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus. Pietrykaŭ asub [[Prõpjats]]i jõe kaldal merepinnast 138 meetri kõrgusel, [[Homiel]]i linnast 190 kilomeetri kaugusel.
'''Pietrykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Petrõkav''', venepäraselt ''Petrikov'', [[poola keel]]es ''Petryków'', varem ka ''Petrykowicze'' või ''Petrykowo'',<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/28 Petryków] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.</ref> [[leedu keel]]es ''Petrykavas'' või ''Petrikovas'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus. Pietrykaŭ asub [[Prõpjats]]i jõe kaldal merepinnast 138 meetri kõrgusel, [[Homiel]]i linnast 190 kilomeetri kaugusel.


Haridust annavad kaks [[keskkooli]] ja [[gümnaasium]], internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid.
Haridust annavad kaks [[keskkooli]] ja [[gümnaasium]], internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid.
22. rida: 22. rida:


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Vastavalt legendile asutas linna [[X sajand]]il [[jatvingid]]e vürst Petryk.
Vastavalt legendile asutas linna [[X sajand]]il [[jatvingid]]e vürst Petryk.


Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud [[XV sajand]]il, mil see kuulus [[Olelkowicz]]itele.<ref>Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.</ref> Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Mazyri maakond]]a.<ref> ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.</ref> Aastal 1523 sai Pietrykaŭ [[alev]]i õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed [[kasakad]]. [[XVI sajand]]il kuulus asula mõnda aega [[Bona Sforza]]le. Aastal 1600 läks see aga [[Chodkiewicz]]ite valdusesse. [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]u ajal oli alev ülestõusnute baasiks, mille elanikud ülestõusu ka toetasid. Sealt sooritasid ülestõusnud siis retki ümbritsevatele Valgevene aladele.
Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud [[XV sajand]]il, mil see kuulus [[Olelkowicz]]itele.<ref>Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.</ref> Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Mazyri maakond]]a.<ref> ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.</ref> Aastal 1523 sai Pietrykaŭ [[alev]]i õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed [[kasakad]]. [[XVI sajand]]il kuulus asula mõnda aega [[Bona Sforza]]le. Aastal 1600 läks see aga [[Chodkiewicz]]ite valdusse. [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]u ajal oli alev ülestõusnute baasiks, mille elanikud ülestõusu ka toetasid. Sealt sooritasid ülestõusnud retki ümbritsevatele Valgevene aladele.


Asula hakkas intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma [[Pac]]idele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a.
Asula hakkas intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma [[Pac]]idele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a.
32. rida: 31. rida:
Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks Pietrykaŭ aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a.<ref>Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.</ref> Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal [[1848]]. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm [[juudid|juutide]] palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv.
Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks Pietrykaŭ aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a.<ref>Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.</ref> Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal [[1848]]. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm [[juudid|juutide]] palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv.


Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818 saksa väed. Nende vastu tegutsedes sai tuntuks partisan [[Vasil Tałaš]]. Hiljem hõivas alevi [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]].
Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818 Saksa väed. Nende vastu tegutsedes sai tuntuks partisan [[Vasil Tałaš]]. Hiljem hõivas alevi [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]].


Aastal 1919 arvati linn [[Valgeve NSV]] koosseisu.<ref name="KaScy" /> 1924 sai Pietrykaŭ [[Valgevene NSV]]-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid saksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruskonnas 1200 inimest, suurem osa olid neist juudid. Aastal 1974 liideti sellega kaks naaberküla - Čyrvony Aharodnik ja Biełki. Aastal 2001 avati seal uus katoliku kirik.
Aastal 1919 arvati linn [[Valgeve NSV]] koosseisu.<ref name="KaScy" /> 1924 sai Pietrykaŭ [[Valgevene NSV]]-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruskonnas 1200 inimest, suurem osa olid neist juudid. Aastal 1974 liideti sellega kaks naaberküla: Čyrvony Aharodnik ja Biełki. Aastal 2001 avati seal uus katoliku kirik.


==Elanikkond==
==Elanikkond==
49. rida: 48. rida:
<td>
<td>
* 8500 (1970)
* 8500 (1970)
* 12100 (1991)
* 12 100 (1991)
* 13500 (1998)
* 13 500 (1998)
* 10700 (2004)
* 10 700 (2004)
* 10400 (2006)
* 10 400 (2006)
* 10200 (2009)
* 10 200 (2009)
* 10233 (2016)
* 10 233 (2016)
</table>
</table>
<gallery>
<gallery>
69. rida: 68. rida:


==Viited==
==Viited==

{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="jM1Sd">[http://www.belstat.gov.by/ofitsialnaya-statistika/publications/izdania/public_bulletin/index_4944/ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа]</ref>
<ref name="jM1Sd">[http://www.belstat.gov.by/ofitsialnaya-statistika/publications/izdania/public_bulletin/index_4944/ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа]</ref>

Redaktsioon: 16. mai 2020, kell 19:01

Pietrykaŭ
valgevene Петрыкаў * / Pietrykaŭ *transkriptsioon: Petrõkav
vene Петриков (Petrikov)
Pindala 9,8 km²[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 10223 (2016)[2]
Koordinaadid 52° 8′ N, 28° 30′ E
Pietrykaŭ (Valgevene)
Pietrykaŭ

Pietrykaŭ (transkribeerituna Petrõkav, venepäraselt Petrikov, poola keeles Petryków, varem ka Petrykowicze või Petrykowo,[3] leedu keeles Petrykavas või Petrikovas) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Pietrykaŭ rajooni ja Pietrykaŭ külanõukogu halduskeskus. Pietrykaŭ asub Prõpjatsi jõe kaldal merepinnast 138 meetri kõrgusel, Homieli linnast 190 kilomeetri kaugusel.

Haridust annavad kaks keskkooli ja gümnaasium, internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on kultuurimaja ja kolm raamatukogu. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid.

Vaatamisväärsusteks on vanalinn, XX sajandi alguses valminud kabel, XIX sajandil rajatud park ja kolm õigeusu kirikut (esimene XVII sajandist, teised aastaist 1839 ja 1890).

Ajalugu

Vastavalt legendile asutas linna X sajandil jatvingide vürst Petryk.

Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud XV sajandil, mil see kuulus Olelkowiczitele.[4] Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga Minski vojevoodkonda ja Mazyri maakonda.[5] Aastal 1523 sai Pietrykaŭ alevi õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed kasakad. XVI sajandil kuulus asula mõnda aega Bona Sforzale. Aastal 1600 läks see aga Chodkiewiczite valdusse. Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusu ajal oli alev ülestõusnute baasiks, mille elanikud ülestõusu ka toetasid. Sealt sooritasid ülestõusnud retki ümbritsevatele Valgevene aladele.

Asula hakkas intensiivsemalt kasvama XVIII sajandil, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma Pacidele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas laata.

Alevi turg aastal 1918

Seoses Poola jagamisega läks Pietrykaŭ aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mozõri maakonda.[6] Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal 1848. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm juutide palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv.

Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818 Saksa väed. Nende vastu tegutsedes sai tuntuks partisan Vasil Tałaš. Hiljem hõivas alevi Stanisław Bułak-Bałachowicz.

Aastal 1919 arvati linn Valgeve NSV koosseisu.[7] 1924 sai Pietrykaŭ Valgevene NSV-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruskonnas 1200 inimest, suurem osa olid neist juudid. Aastal 1974 liideti sellega kaks naaberküla: Čyrvony Aharodnik ja Biełki. Aastal 2001 avati seal uus katoliku kirik.

Elanikkond

  • 2720 (1860)
  • 2287 (1866)
  • 3000 (1887)
  • 5500 (1897)
  • 8882 (1908)
  • 5800 (1939)
  • 7200 (1959)
  • 8500 (1970)
  • 12 100 (1991)
  • 13 500 (1998)
  • 10 700 (2004)
  • 10 400 (2006)
  • 10 200 (2009)
  • 10 233 (2016)
  • Keskväljak, endine turuplats
    Keskväljak, endine turuplats
  • Vanim õigeusu kirik
    Vanim õigeusu kirik
  • Vanalinn
    Vanalinn
  • Püha Nikolai kirik aastast 1839
    Püha Nikolai kirik aastast 1839
  • Issanda Taevaminemise kirik aastast 1890
    Issanda Taevaminemise kirik aastast 1890
  • Vanalinn
    Vanalinn
  • Püha Nikolai kiriku sisevaade
    Püha Nikolai kiriku sisevaade
  • Issanda Taevaminemise kiriku sisevaade
    Issanda Taevaminemise kiriku sisevaade
  • Vanalinn
    Vanalinn

Viited

  1. ↑ http://gp.by/upload/iblock/785/78519983e5cad506355c8d820002cd68.pdf
  2. ↑ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа
  3. ↑ Petryków Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.
  4. ↑ Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.
  5. ↑ ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.
  6. ↑ Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.
  7. ↑ 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pietrykaŭ&oldid=5632936"