Erinevus lehekülje "Pietrykaŭ" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 5 baiti ,  10 kuu eest
P
saksa väed > Saksa väed
P (saksa väed > Saksa väed)
 
}}
[[Pilt:Петрыкаў. (01).jpg|pisi|left]]
'''Pietrykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Petrõkav''', venepäraselt ''Petrikov'', [[poola keel]]es ''Petryków'', varem ka ''Petrykowicze'' või ''Petrykowo'',<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/28 Petryków] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.</ref> [[leedu keel]]es ''Petrykavas'' või ''Petrikovas'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus. Pietrykaŭ asub [[Prõpjats]]i jõe kaldal merepinnast 138 meetri kõrgusel, [[Homiel]]i linnast 190 kilomeetri kaugusel.
 
Haridust annavad kaks [[keskkooli]] ja [[gümnaasium]], internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid.
 
==Ajalugu==
 
Vastavalt legendile asutas linna [[X sajand]]il [[jatvingid]]e vürst Petryk.
 
Asulat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud [[XV sajand]]il, mil see kuulus [[Olelkowicz]]itele.<ref>Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.</ref> Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Mazyri maakond]]a.<ref> ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.</ref> Aastal 1523 sai Pietrykaŭ [[alev]]i õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed [[kasakad]]. [[XVI sajand]]il kuulus asula mõnda aega [[Bona Sforza]]le. Aastal 1600 läks see aga [[Chodkiewicz]]ite valdusessevaldusse. [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]u ajal oli alev ülestõusnute baasiks, mille elanikud ülestõusu ka toetasid. Sealt sooritasid ülestõusnud siis retki ümbritsevatele Valgevene aladele.
 
Asula hakkas intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma [[Pac]]idele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a.
Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks Pietrykaŭ aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a.<ref>Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.</ref> Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal [[1848]]. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm [[juudid|juutide]] palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv.
 
Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818 saksaSaksa väed. Nende vastu tegutsedes sai tuntuks partisan [[Vasil Tałaš]]. Hiljem hõivas alevi [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]].
 
Aastal 1919 arvati linn [[Valgeve NSV]] koosseisu.<ref name="KaScy" /> 1924 sai Pietrykaŭ [[Valgevene NSV]]-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid saksaSaksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruskonnas 1200 inimest, suurem osa olid neist juudid. Aastal 1974 liideti sellega kaks naaberküla -: Čyrvony Aharodnik ja Biełki. Aastal 2001 avati seal uus katoliku kirik.
 
==Elanikkond==
<td>
* 8500 (1970)
* 1210012 100 (1991)
* 1350013 500 (1998)
* 1070010 700 (2004)
* 1040010 400 (2006)
* 1020010 200 (2009)
* 1023310 233 (2016)
</table>
<gallery>
 
==Viited==
 
{{viited|allikad=
<ref name="jM1Sd">[http://www.belstat.gov.by/ofitsialnaya-statistika/publications/izdania/public_bulletin/index_4944/ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа]</ref>
122 685

muudatust

Navigeerimismenüü