Johann Wetberg: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
par link Liivimaa maameister
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Johann Wetberg''' (ka ''Wettberg, Wedberg, Wedbergk, Wetberch'') oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomhärra, aastail [[1506]]–[[1516]] ja oli ta Saare-Lääne [[toomdekaan]].
'''Johann Wetberg''' (ka ''Johannes Wettberg, Wedberg, Wedbergk, Wetberch, Wedberch, Wittbrecht'') oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomhärra, aastail [[1506]]–[[1516]] ja oli ta Saare-Lääne [[toomdekaan]].


Johann Wetberg pärines 15. sajandil Liivimaale asunud [[Wettberg]]ide suguvõsa harust. Tema lähisugulane, võimalik et onu, oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[Peter Wetberg]] ([[1471]]–[[1491]]) ning 15. sajandi lõpus oli Saare-Lääne praostiks tema teine sugulane, [[Georg Wetberg]]. Tema sugulased Brun ja Jürgen olid 15. sajandi II poolel Läänemaa stiftifoogtid. Johanni vennad olid Saare-Lääne piiskopi vasall Peter ning poolvend [[Bruno Wetberg|Bruno]], kes oli Tallinna ja võib-olla ka Saare-Lääne toomhärra; tema õde Anna oli abielus Andreas Patkuliga. Johanni ema oli teises abielus Kersten Gudesleffiga. Wetbergid säilitasid olulise positsiooni Liivimaal ka 16. sajandil: Brun Wetberg oli mõjukas vasall Harjumaal, keda on mainitud ajavahemikus [[1506]]–[[1558]].<ref>[]</ref>
Johann Wetberg pärines 15. sajandil Liivimaale asunud [[Wettberg]]ide suguvõsa harust. Tema lähisugulane, võimalik et onu, oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[Peter Wetberg]] ([[1471]]–[[1491]]) ning 15. sajandi lõpus oli Saare-Lääne praostiks tema teine sugulane, [[Georg Wetberg]]. Tema sugulased Brun ja Jürgen olid 15. sajandi II poolel Läänemaa stiftifoogtid. Johanni vennad olid Saare-Lääne piiskopi vasall Peter ning poolvend [[Bruno Wetberg|Bruno]], kes oli Tallinna ja võib-olla ka Saare-Lääne toomhärra; tema õde Anna oli abielus Andreas Patkuliga. Johanni ema oli teises abielus Kersten Gudesleffiga. Wetbergid säilitasid olulise positsiooni Liivimaal ka 16. sajandil: Brun Wetberg oli mõjukas vasall Harjumaal, keda on mainitud ajavahemikus [[1506]]–[[1558]].<ref>[]</ref>

Redaktsioon: 21. aprill 2020, kell 22:22

Johann Wetberg (ka Johannes Wettberg, Wedberg, Wedbergk, Wetberch, Wedberch, Wittbrecht) oli Saare-Lääne toomhärra, aastail 1506–1516 ja oli ta Saare-Lääne toomdekaan.

Johann Wetberg pärines 15. sajandil Liivimaale asunud Wettbergide suguvõsa harust. Tema lähisugulane, võimalik et onu, oli Saare-Lääne piiskop Peter Wetberg (1471–1491) ning 15. sajandi lõpus oli Saare-Lääne praostiks tema teine sugulane, Georg Wetberg. Tema sugulased Brun ja Jürgen olid 15. sajandi II poolel Läänemaa stiftifoogtid. Johanni vennad olid Saare-Lääne piiskopi vasall Peter ning poolvend Bruno, kes oli Tallinna ja võib-olla ka Saare-Lääne toomhärra; tema õde Anna oli abielus Andreas Patkuliga. Johanni ema oli teises abielus Kersten Gudesleffiga. Wetbergid säilitasid olulise positsiooni Liivimaal ka 16. sajandil: Brun Wetberg oli mõjukas vasall Harjumaal, keda on mainitud ajavahemikus 1506–1558.[1]

1480. aastal immatrikuleeriti Iohannes Wethberch Liivimaalt Rostocki ülikooli, tõenäoliselt oli tegemist hilisema toomhärraga.[2] 1509. aastal, juba Saare-Lääne dekaani ametis olles, immatrikuleeriti ta samasse ülikooli uuesti.[3] Saare-Lääne dekaanina on Wetbergi mainitud aastatel 1506–1516, kuid pole välistatud, et ta oli selles ametis juba 1501. aastal, mil Liivimaa maapäeval osales Saare-Lääne dekaan, kelle nime pole aga mainitud.

1511. aastal oli Johann Wetberg Roomas, kus ta taotles enda nimetamist Saare-Lääne piiskopi Johannes Orgase koadjuutoriks, väidetavalt oli ta seda teinud juba alates 1509. aastast. Tema taotlused olid aga edutud, 1513. aastal nimetati piiskopi koadjuutoriks Johannes Kievel. Sellest hoolimata jätkas Wetberg oma võimu ja karjääri edendamise katseid Roomas ning lasi Roomas Liivimaa ordu maameistri Wolter von Plettenbergi nimele võltsida veksleid. 1514. aastal asus ta tegema koostööd mõjuvõimsa vasalli Hermann Soyega, kuid nende peale langes kiirelt Saksa Ordu kahtlus ning neid hoiti mõnda aega Preisimaal vangis. 1515. aastal olid aga nii Wetberg kui Soye taas Roomas, kuid tagasiteel Liivimaale võeti Soye 1516. aasta alguses vangi. Johann Wetbergil õnnestus põgeneda ning ta lahkus seejärel arvatavasti Rootsi. Seejärel otsustati ta Saare-Lääne dekaani kohalt tagandada, samal aastal seati viitsedekaanina ametisse toomhärra Ludolf Messersmit.[4] Johann Wetbergi ja Kieveli tülisse võis olla seotud ka varasem toompraost Georg Wetberg, kes olevat lahkunud Liivimaalt Rooma.[5]

1526. aastal pöördusid Saare-Lääne piiskopkonna aadlikud eesotsas Otto von Uexkülliga Tallinna linna poole ja palusid, et too võtaks ordumeistri ees sõna endise dekaani Johann Wetbergi kaitseks, keda on temale pahasoovijad ebaõiglaselt laimatud.[6] 1532. aastaks oli Wetbergist saanud Wrocławi toomhärra, kes aga Saare-Lääne vaenuse alguses taotles endale nii Saare-Lääne piiskopi kui ka dekaani kohta.[7] Ühtlasi selgus, et kunagi varem oli Wetberg kogu Saare-Lääne kapiitli koos selle toonase dekaani ja hilisema piiskopi Reinhold von Buxheovedeniga kirikuvande alla pannud.[8] 1533. aastal tuli ta koos Münsterbergi hertsogi Karli saadikutega Liivimaale[9] ning sõlmis arvatavasti aasta teisel poolel lepingu, millega ta loobus mõlema positsiooni nõudlemisest ning sai vastutasuks Saare-Lääne toomkapiitli Putkaste prebendi (Putkas) ning elatisraha kokku 200 Riia marka aastas. Lisasissetulek Saare-Lääne piiskopikoha taotlejalt markkrahv Wilhelmilt nähti ette siis, kui Wetberg asuks tema teenistusse ja jääks Liivimaale.[10] 1534. aastal eitas Wetberg aga Riia peapiiskopile Thomas Schöningile kokkulepet Wilhelmiga, mida viimane nimetas jultunud valeks.[11]

1541. ja 1543. aastal on mainitud Johann Wetbergi nimelist Saare-Lääne toomhärrat, kes tõenäoliselt oli endine toomdekaan.

1546. aastal on mainitud Johann Wetbergi nimelist Pärnu-Jaagupi (Korbe) kihelkonna preestrit, kes soovis oma kohast loobuda, kuid kelle soov lükati tagasi ning otsustati, et teda hakkab tema tegevuses toetama Martna (Ummern) kihelkonnapreester Bartholomäus Uexküll. Kuigi seda on peetud vähetõenäoliseks, pole siiski välistatud, et tegemist oli kunagise toomdekaaniga.[12]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ []
  2. ↑ http://matrikel.uni-rostock.de/id/100017919
  3. ↑ http://matrikel.uni-rostock.de/id/100009318
  4. ↑ Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.
  5. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 687.
  6. ↑ Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands, III. Folge, IV. Band, 1895: Regesten aus zwei Missivbüchern des XVI. Jahrhunderts im Revaler Stadt-Archiv, bearb. v. Gotthard von Hansen, lk 72, Nr. 307.
  7. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 315, 316, 337, 341, 347, 353, 371, 379.
  8. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 561.
  9. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 391, 399, 400, 411, 414.
  10. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 590, lisa X.
  11. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 679.
  12. ↑ Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 4, lk 235.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johann_Wetberg&oldid=5611976"