Raja vald: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:
| kaart =[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|Eesti ja [[Narva-tagune]]]]
| kaart =[[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|Eesti ja [[Narva-tagune]]]]
}}
}}
'''Raja vald''' (kuni 1939. aastani '''Skarjatina vald''', ka eestipäraselt '''Karjati vald''') oli [[vald]] [[Virumaa|Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Narva-tagune|idakaldal]] aastatel 1920–1945. Raja vald koos [[Piiri vald|Piiri valla]] ja [[Narva vald|Narva vallaga]] moodustasid [[Narva-tagune|Narva-taguse]].
'''Raja vald''' (kuni 1939. aastani '''Skarjatina vald''', ka eestipäraselt '''Karjati vald''') oli [[vald]] [[Virumaa|Viru maakonnas]] [[Narva jõgi|Narva jõe]] [[Narva-tagune|idakaldal]] aastatel 1920–1945. Raja vald, [[Narva jõe ülemjooks]]ul koos [[Piiri vald|Piiri valla]] ja [[Narva vald|Narva vallaga]], [[Narva jõe alamjooks]]ul moodustasid [[Narva-tagune|Narva-taguse]].


[[Narva-tagused alad]]: [[Narva vald|Narva]], [[Kose vald (Virumaa)|Kose]]/[[Piiri vald|Piiri]] ja Skarjatina/Raja vald, kuulusid algselt [[Vaivara kihelkond]]a. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks, kuid ametliku jaotusena [[kirikukihelkond]]i seejärel enam ei eksisteerinud.
⚫
[[1929]]. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999</ref>


1922. aastal oli Skarjatina vallas 118 eestlast (3,4%), 3.374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3.499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3.290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3.464 elanikku.
1922. aastal oli Skarjatina vallas 118 eestlast (3,4%), 3.374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3.499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3.290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3.464 elanikku.
[[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|250px|Eesti haldusjaotus 1925. aastal]]
⚫
[[1929]]. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.<ref>Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999</ref>


1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928</ref>
1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).<ref>Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928</ref>
28. rida: 30. rida:
Raja valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]]<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>
Raja valla [[riigimõis#Riigimõis 20. sajandil|riigimõisad]]: [[Annenskoje mõis]] (Annemõis), [[Korsakovi mõis]], [[Remenniku mõis]], [[Zaglištše mõis]], [[Zagrivski Obrezi mõis]], [[Väike-Tetšino mõis]]<ref>[http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&id=110700849624 Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald]</ref>


Raja valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevolok]], [[Radovel]]i, [[Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin Bereg]], [[Malintsevo]] ja Remenniku (''Ременник'') talu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>.
Raja valda kuulusid külad: [[Skarjatina]], [[Stepanovtštšina]], [[Mokredi]], [[Zaborovje]], [[Djuk-Perevolok]], [[Radovel]]i, [[Zagrivje]], [[Konduši]] ja [[Omuti]], [[Vtroja]], [[Skamja]], [[Kuritšek]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Kukin Bereg]], [[Malintsevo]] ja Remenniku (''Ременник'') talu ([[Vtroja jõgi|Vtroja jõel]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/14 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>.

Skarjatina/Raja valla alal asusid ka kadunud külad: ''Каколки (Коколок), Узно, Метскюлла (Мечкино), Куричек (Курица, Выдрино), [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõe]] (Черна, Черная), Маленцово (Самохон), Эстонский (Чухонский, Немецкий) Переволок'')<ref>[http://www.narova.eu/zabytye-derevni Забытые деревни], История Принаровья</ref>.


1944. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562</ref>
1944. aasta novembris arvas [[Vene NFSV]] Raja valla territooriumi [[Leningradi oblast]]i [[Slantsõ rajoon]]i koosseisu.<ref>Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562</ref>

Redaktsioon: 19. aprill 2020, kell 15:19

 See artikkel räägib Narva jõe tagusest vallast, Raja vald on ka Kasepää valla endine nimi.
Skarjatina vald
Raja vald
Pindala: 111 km²
Elanikke: 3494
Rahvastikutihedus: 31,5 in/km²
Keskus: Karjati
Eesti ja Narva-tagune

Raja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, ka eestipäraselt Karjati vald) oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal aastatel 1920–1945. Raja vald, Narva jõe ülemjooksul koos Piiri valla ja Narva vallaga, Narva jõe alamjooksul moodustasid Narva-taguse.

Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Skarjatina/Raja vald, kuulusid algselt Vaivara kihelkonda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku jaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

1922. aastal oli Skarjatina vallas 118 eestlast (3,4%), 3.374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3.499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3.290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3.464 elanikku.

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

1929. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.[1]

1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).[2]

Raja vald moodustati 1939. aastal toimunud haldusreformiga, maa-alaga senise Skarjatina valla piires. 1939. aastal nimetati Skarjatina vald ümber Raja vallaks.[3]

„20. Raja vald — maa-alaga senise Skarjatina valla piires.“

– Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938[4]

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Skarjatina valda kuulusid külad: Konduši I küla, Konduši II küla, Kukin Beregi-Malintsevo küla[küsitav], Kuritšeki küla, Mokredi küla, Omut I küla, Omut II küla, Radoveli küla, Skamja küla, Skarjatina Gora küla, Stepanovštšina küla, Suur Perevoloki küla, Suure Zagrivje küla, Väike Zagrivje küla, Zaborovje (Заборовье) küla, Vtroja küla, Uue Gorodenka asundus[5].

Raja valla riigimõisad: Annenskoje mõis (Annemõis), Korsakovi mõis, Remenniku mõis, Zaglištše mõis, Zagrivski Obrezi mõis, Väike-Tetšino mõis[6]

Raja valda kuulusid külad: Skarjatina, Stepanovtštšina, Mokredi, Zaborovje, Djuk-Perevolok, Radoveli, Zagrivje, Konduši ja Omuti, Vtroja, Skamja, Kuritšek, Perevolok, Kukin Bereg, Malintsevo ja Remenniku (Ременник) talu (Vtroja jõel)[7].

Skarjatina/Raja valla alal asusid ka kadunud külad: Каколки (Коколок), Узно, Метскюлла (Мечкино), Куричек (Курица, Выдрино), Mustajõe (Черна, Черная), Маленцово (Самохон), Эстонский (Чухонский, Немецкий) Переволок)[8].

1944. aasta novembris arvas Vene NFSV Raja valla territooriumi Leningradi oblasti Slantsõ rajooni koosseisu.[9]

Viited

  1. ↑ Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999
  2. ↑ Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928
  3. ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  4. ↑ 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
  5. ↑ Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon
  6. ↑ Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald
  7. ↑ 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
  8. ↑ Забытые деревни, История Принаровья
  9. ↑ Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raja_vald&oldid=5610232"