Tartu toomkapiitel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud muudatus 4852609, mille tegi 37.157.101.171 (arutelu) |
Kohendamist |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tartu toomkapiitel''' oli [[Tartu]]s [[13. sajand Eestis|13. sajandist]] [[1558]]. aastani tegutsenud |
'''Tartu toomkapiitel''' oli [[Tartu]]s [[13. sajand Eestis|13. sajandist]] [[1558]]. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium ([[toomkapiitel]]). |
||
1224. aastast on teada, et toomkapiitli ülalpidamiseks pidi saama 24 küla<ref>[[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>. |
1224. aastast on teada, et toomkapiitli ülalpidamiseks pidi saama 24 küla, mainiti selle esimest juhti, toompraost [[Rotmar von Buxhövden|Rotmarust]], kes oli [[Tartu piiskop|piiskop]] [[Hermann von Buxhövden|Hermann I]] vend, ning ka seda, et kapiitel koosnes [[regulaarkanoonik]]utest.<ref>Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); [[Kersti Markus]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2009, 14, lk 6–7</ref>. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes [[augustiinlased-koorihärrad|augustiinlastest-koorihärradest]], selgub [[1234]]. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, [[toomprior|prior]]it<ref name="Lukas, 1998">[[Tõnis Lukas]], 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, [[TÜ Kirjastus]]. Lk 41</ref>. [[1240]]. aastal oli ametis aga juba [[toomdekaan]], mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid [[regulaarkanoonikud]].<ref>[[Leonid Arbusow vanem]]. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.</ref> |
||
Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.<ref>Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52</ref> |
|||
Toomkapiitlit on esimest korda mainitud tegutsevana [[1234]]<ref name="Lukas, 1998">[[Tõnis Lukas]], 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, [[TÜ Kirjastus]]. Lk 41</ref>. |
|||
Kapiitel lõpetas tegevuse [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vallutamisega [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] alguses 1558. aasta suvel. Üksikuid Tartu toomhärrasid on mainitud ka hilisematel aastatel, osa neist võis Tartus tegutseda kuni [[1565]]. aastani, mil linlased Venemaale küüditati.<ref>Madis Maasing. "Tartu piiskopkonna küsimus Vene-Liivimaa sõja ajal." in: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2017, lk 18–44, siin lk 32.</ref> |
|||
Kapiitel lõpetas tegevuse [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] likvideerimisega 1558. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 11. aprill 2020, kell 23:13
Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558. aastani tegutsenud kõrgvaimulike kolleegium (toomkapiitel).
1224. aastast on teada, et toomkapiitli ülalpidamiseks pidi saama 24 küla, mainiti selle esimest juhti, toompraost Rotmarust, kes oli piiskop Hermann I vend, ning ka seda, et kapiitel koosnes regulaarkanoonikutest.[1]. See, et toomkapiitel oli esialgu regulaarkapiitel, koosnedes augustiinlastest-koorihärradest, selgub 1234. aastast pärinevast ürikust, kus on mainitud toomkapiitli teist juhtivat liiget, priorit[2]. 1240. aastal oli ametis aga juba toomdekaan, mis arvatavasti näitab seda, et Tartu toomkapiitel oli muutunud regulaarkapiitliks ja selle liikmed olid regulaarkanoonikud.[3]
Toomkapiitlisse kuulus esialgu arvatavasti 12 liiget ehk toomhärrat või kanoonikut, 1360. aastaks võis seal olla kuni 20 liiget; hiljem taas vähem.[4]
Kapiitel lõpetas tegevuse Tartu piiskopkonna vallutamisega Liivimaa sõja alguses 1558. aasta suvel. Üksikuid Tartu toomhärrasid on mainitud ka hilisematel aastatel, osa neist võis Tartus tegutseda kuni 1565. aastani, mil linlased Venemaale küüditati.[5]
Viited
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 253–255 (XXVIII, 8); Kersti Markus, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk 6–7
- ↑ Tõnis Lukas, 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, TÜ Kirjastus. Lk 41
- ↑ Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 304.
- ↑ Lukas, Tartu toomhärrad, lk 49–52
- ↑ Madis Maasing. "Tartu piiskopkonna küsimus Vene-Liivimaa sõja ajal." in: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2017, lk 18–44, siin lk 32.
Kirjandus
- Tõnis Lukas, 1998. Tartu toomhärrad 1224-1558, TÜ Kirjastus. 278 lk