Elena Poznjak-Kõlar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viiskopikat (arutelu | kaastöö)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
Viiskopikat (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
1. rida: 1. rida:
'''Elena Poznjak-Kõlar''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1936]] [[Uritsk]]is [[Leningradi oblast]]is) on Eesti [[baleriin]] ja tantsupedagoog.<ref>[http://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar 80!]</ref><ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>
'''Elena Poznjak-Kõlar''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1936]] [[Uritsk]]is [[Leningradi oblast]]is) on Eesti [[baleriin]] ja tantsupedagoog. <ref>[http://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar 80!]</ref><ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>


Elena Poznjak-Kõlar lõpetas 1955 Tallinna Koreograafiakooli [[Liia Leetmaa]] klassis. Pärast selle lõpetamist siirdus tööle [[teater Vanemuine|Vanemuise]] teatrisse, kus oli pikka aega teatri tantsutrupis [[priimabaleriin]] ja alates 1970. aastast ka lavastaja assistent. Ta on seadnud ka tantse operettidele. Alates 1970. aastast on olnud samas ka [[repetiitor]].<ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>
Elena Poznjak-Kõlar lõpetas [[1955]] Tallinna Koreograafiakooli [[Liia Leetmaa]] klassis. Pärast selle lõpetamist siirdus tööle [[teater Vanemuine|Vanemuise]] teatrisse, kus oli pikka aega teatri tantsutrupis [[priimabaleriin]] ja alates [[1970]]. aastast ka lavastaja assistent. Ta on seadnud ka tantse operettidele. Alates 1970. aastast on olnud samas ka [[repetiitor]]. <ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>


Ta on [[Vanemuise Tantsu- ja Balletikool]]i asutaja ja juhataja alates selle asutamisest 1994. aastal.
Ta on [[Vanemuise Tantsu- ja Balletikool]]i asutaja ja juhataja alates selle asutamisest [[1994]]. aastal.


Aastal 1988 töötas [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkias]] [[Olomouc|Olomoucis]] [[Oldrich Stibori teater|Oldrich Stibori teatris]] tantsuõpetajana. Aastal 1990 oli Leedus [[Kaunase Muusikateater|Kaunase Muusikateatris]] [[Pál Ábrahám|Pál Ábrahámi]] opereti “[[Savoy ball|Savoy balli]]” lavastuse tantsuseadete autor ja lavastuse liikumisjuht. Ta on esinenud Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Indias, Sri Lankal, Rootsis.<ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>
Aastal [[1988]] töötas [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkias]] [[Olomouc|Olomoucis]] [[Oldrich Stibori teater|Oldrich Stibori teatris]] tantsuõpetajana. Aastal [[1990]] oli Leedus [[Kaunase Muusikateater|Kaunase Muusikateatris]] [[Pál Ábrahám|Pál Ábrahámi]] opereti “[[Savoy ball|Savoy balli]]” lavastuse tantsuseadete autor ja lavastuse liikumisjuht.
Ta on esinenud Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Indias, Sri Lankal, Rootsis. <ref>[https://www.vanemuine.ee/people/elena-poznjak-kolar/ Elena Poznjak-Kõlar. Vanemuise veebisait.]</ref>


== Rollid Vanemuises ==
== Rollid Vanemuises ==

Redaktsioon: 29. märts 2020, kell 12:14

Elena Poznjak-Kõlar (sündinud 24. novembril 1936 Uritskis Leningradi oblastis) on Eesti baleriin ja tantsupedagoog. [1][2]

Elena Poznjak-Kõlar lõpetas 1955 Tallinna Koreograafiakooli Liia Leetmaa klassis. Pärast selle lõpetamist siirdus tööle Vanemuise teatrisse, kus oli pikka aega teatri tantsutrupis priimabaleriin ja alates 1970. aastast ka lavastaja assistent. Ta on seadnud ka tantse operettidele. Alates 1970. aastast on olnud samas ka repetiitor. [3]

Ta on Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli asutaja ja juhataja alates selle asutamisest 1994. aastal.

Aastal 1988 töötas Tšehhoslovakkias Olomoucis Oldrich Stibori teatris tantsuõpetajana. Aastal 1990 oli Leedus Kaunase Muusikateatris Pál Ábrahámi opereti “Savoy balli” lavastuse tantsuseadete autor ja lavastuse liikumisjuht.

Ta on esinenud Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhoslovakkias, Indias, Sri Lankal, Rootsis. [4]

Rollid Vanemuises

  • Colombina (Glieri „Vaskratsanik“, 1955)
  • Klaara (Tšaikovski „Pähklipureja“, 1955)
  • Esmeralda (Pugni, Drigo ja Vassilenko „Esmeralda“, 1957)
  • Tiina (Austeri „Tiina“, 1958 ja 1984, ka Tiina ema)
  • Anitra ja Ingrid („Peer Gynt“, Griegi muusika, 1959)
  • Peretütar (Tubina „Kratt“, 1961)
  • Jeanne d'Arc ja Agnes Sorel (Peiko „Orléansi neitsi“, 1962)*
  • Muusa („Paganini“, Rahmaninovi muusika, 1963)
  • Širin (Melikovi „Legend armastusest“, 1964)
  • Anna (Straussi „Ilusal sinisel Doonaul“, 1965)
  • Galatea (Sugari „Mere tütar“, 1965)
  • Neiu („Balletiminiatuurid: Roosivaim“, Weberi muusika, 1966)
  • Ööbik („Ööbik“, Stravinski muusika, 1967)
  • solist („Kontrastid“: „Kontsert valges“ ja „Kontsert mustas“, Bachi muusika; „Džäss“, Brubecki muusika, 1967)
  • Pääsuke (Morozovi „Doktor Ai-ai-ai“, 1968)
  • Printsess („Muinasjutud“: Bartóki „Puuprints“, 1969)
  • Eula ema („Maalid: Chicago“, Rodgersi muusika, 1969)
  • Ester (Austeri „Romeo, Julia ja pimedus“, 1970)
  • Giselle (Adami „Giselle“, 1970)
  • donna Anna („Miniatuurid: Don Juan“, R. Straussi muusika, 1970)
  • Nele („Miniatuurid: Till Eulenspigel“
  • R. Straussi muusika, 1970)
  • Hämarik („Koit ja Hämarik“, Elleri muusika, 1971)
  • Iréne (Kuulbergi „Mont Valérien“, 1972)
  • Piret (Põldmäe „Merineitsi“, 1974)
  • solist („Chopiniana“, 1974)
  • Aiša (Kara Karajevi „Seitse kaunitari“, 1974)
  • Valge kameeliadaam („Portreed: Kameeliadaam“, Liszti muusika, 1975)
  • May Bellfort („Portreed: Jane Avril“, prantsuse šansoonid ja Stravinski muusika, 1975)
  • solist (Eespere „Kõrvalised: Fuuriad ja Kodalased“, 1979)
  • Zemfira, Daam ballil ja Mariula (Kogani „Zemfira“, 1981)
  • solist („Benefiss“, Mozarti, de Falla, Jonesi jt muusika, 1983)
  • Naine („Eleegia“, Martinů muusika, 1988)
  • Kõrtsitantsijanna (Bizet´ „Carmen“, 1991)
  • Gudule (Pugni, Drigo ja Vassilenko „Esmeralda“, 1992
  • Pime naine („Pildi sisse minek“: Stravinski „Pühitsetud kevad“, 1997).

Tunnustus

Isiklikku

Elena Poznjak-Kõlari abikaasa on Erich Kõlar ja poeg Margo Kõlar.

Kirjandus

Viited

Välislingid