Erinevus lehekülje "Don Giovanni" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
 
'''„Don Giovanni”''' (itaaliakeelne originaalipealkiri ''Il dissoluto punito, ossia Il Don Giovanni – Liiderdaja karistus ehk Don Giovanni'') on [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i koomiline ooper (K 527, ''[[opera buffa]]'') kahes vaatuses [[Lorenzo Da Ponte]] libretole, mis osaliselt baseerub helilooja [[Giovanni Gazzaniga]]le [[Don Juan]]i legendide alusel kirjutatud Giovanni Bertati libretole ''"Don Giovanni Tenerio''" (1787). Nimetatud helilooja meistriteoseks ja üldse üheks ooperiliteratuuri väljapaistvamaks muusikaliseks draamaks.
 
Püsinud väga populaarse ooperina üle 200 aasta maailma ooperiteatrite mängukavas. Väidetavalt üldse aegade jooksul kõige enam esitatud ooper. Teose dramaatiline ülesehitus, muusikaline komplekssus ja võte ooperi lõpus, et tegelased loevad vaatajatele [[moraal]]i, oli vähemalt 70 aastat oma ajast ees.
 
Eestis on esitatud ''[[Rahvusooper Estonia|Estonias]]'' 1929 (kui „Don Juan”), 1952 (kui „Don Juan”), 1975 (kui „Don Giovanni ehk Karistatud patune”) ja 1999 ning ''[[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]'' 1990.
 
== Ajalugu ==
Algselt pidi "Don Giovanni" esietenduma 14. oktoobril 1787 Austria keisrinna [[Maria Theresa (1767–1827)|Maria Theresa]] ja tema uue abikaasa, Saksimaa printsi Antoni külaskäigul ajal [[Praha]]sse. Kuid lavastust ei õnnestunud õigeks ajaks ette valmistada. Keiserlikule paarile esitati keisri enda korraldusel „Le nozze di Figaro” („[[Figaro pulm]]”). „Don Giovanni” partituur valmiski viimasel minutil enne väljakuulutatud esietendust 28. või 29. oktoobril. Väidetavalt valmis avamäng päev enne esietendust või samal päeval.
 
Esmaettekanne toimus 29. oktoobril 1787 Praha, ''teatris Gräflich-Nostitzsches Nationaltheater'' (ka ''Stavovské divadlo'') teatris. Rollide loojad olid Felice Ponziani (Leporello), Luigi Bassi (don Giovanni), Caterina Bondini (Zerlina), Antonio Baglioni (don Ottavio), Teresa Saporiti (donna Anna), Caterina Micelli (donna Elvira), Giuseppe Lolli (Masetto ja Komtuur). Esietendust dirigeeris W. A. Mozart.
 
Viini esietenduseks 7. mail 1788, mida dirigeeris taas maestro ise, Mozart täiendas ja muutis teost. Ta kirjutas Viini lavastuse osatäitjate (Francesco Morella, Caterina Cavalieri, Luisa Mombelli) soove arvestades juurde kaks uut aariat koos vastavate retsitatiividega (Dondon Ottavio aaria "Dalla sua pace" ja donna Elvira aaria "In quali eccessi ... Mi tradì quell'alma ingrata" ning Leporello ja Zerlina duett "Per queste" tue manine "). Samuti muutis finaali lühemaks ja sisukamaks, eriti osas kus donna Anna ja don Ottavio ning donna Elvira, Zerlina, Masetto ja Leporello paljastavad oma tulevikuplaane. Finaali kärpeid ja muudatusi on hilisemates lavastustes või 20. sajandi salvestustes väga harva arvestatud.
 
== Peamised osad ==
Noor aadlik don Giovanni (bariton), don Giovanni teener Leporello (bass), don Pedro tütar donna Anna (sopran), donna Anna peigmees don Ottavio (tenor), Burgose leedi donna Elvira (sopran), talupoeg Masetto (bass), Masetto mõrsja Zerlina (sopran), Komtuur /Don don Pedro (bass).
 
== Ooperi sisu ==
Tegevus toimub Hispaania linnas [[Sevilla]]s 16. sajandil. Leporello valvab don Gonzalo maja ees, kui tema peremees don Giovanni salaja ja tundmatuks jääda soovides külastab majaomaniku don Pedro (hiljem Komtuur) tütart Annat. Donna Anna puikleb vastu ja hüüab appi. Giovanni põgeneb, kuid tema teele ilmub Anna isa, mõõk käes. Don Pedro nõuab duelli. Don Giovanni ei tahaks verevalamist, kuid kartus, et teda hakatakse argpüksiks nimetama, sunnib teda võtma võitluse väljakutse vastu. Tulemuseks on, et Donson Giovanni tapab donna Anna isa Dondon Pedro ning põgeneb seejärel koos Leporelloga. Anna peigmees don Ottavio vannub kättemaksu.
 
Don Giovanni otsib uut naisohvrit. Selleks võiks saada donna Elvira, kes on varem olnud Giovanni armuke, kuid kelle on mees maha jätnud. Donna Elvira tahab omakorda seikleja mahajätmise eest vastutusele võtta, mistõttu lepib Dondon Giovanni lähenemiskatsetega. Don Giovanni jätab peagi noore naise Lepo­rello hoolde, kes on omakorda talle silma heitnud.
 
Möödub pulmarongkäik, kus don Giovannile jääb silma talupoeg Masetto kaunis mõrsja Zerlina. Ta käsib Leporellol pulmalisi kostitada ja hakkab ise tegelema Zerlinaga, kutsudes teda oma lossi. Plaan peaaegu õnnestub, kuid donna Elvira ilmumine rikub kõik ära. Zerlina viiakse oma peigmehe juurde.
Leporello satub aga keerulisse olukorda, kui tema viibimist donna Elvira seltsis tulevad segama donna Anna, don Ottavio, Zerlina ja Masetto. Leporello selgitab neile, kes ta on ja mis ülesannet ta täidab ning pääseb.
 
Don Giovanni ja Leporello kohtuvad surnuaial. Nad seisavad Komtuuri (Dondon Pedro) kujuga haua ääres. Hauakivile on kirjutatud: “Siin tabab mõrtsukat surm!”. Don Giovanni on jätkuvalt enesekindel. Kivist kuju noogutab talle ja sõnab: “Tulen!”
 
Don Giovanni rikkalikku õhtusööki lossis tuleb häirima donna Elvira. Ta on soov paluda don Giovannilt tagasi kadunud armastust. Mees naerab neiu välja. Kui pettunud donna Elvira asub lahkuma, kangestub ta lossi uksel. Õhtusöögile on tulnud kivist külaline. Don Giovanni läheb talle vastu. Komtuur nõuab, et don Giovannil oma patte kahetseks. Kuid nimeka seikleja meelest pole ta midagi valesti teinud, et midagi kahetseda. Komtuur lahkub välgu ja müristamise saatel. Don Giovanni variseb avanenud maalõhesse.
* ''The New Grove Dictionary of Opera, vol'' I, London, 2004
* Volkmar Braunbehrens, ''Mozart in Vienna'', Oxford, 1991
 
 
[[Kategooria:Ooperid]]
131 938

muudatust

Navigeerimismenüü