Reynoldsi arv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. veebruar 2020, kell 10:05

Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.^[1] Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes kirjeldas seda 1883. aastal.

Arv saadakse voolisele mõjuva inertsijõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega:

\mathrm {Re} ={\frac {\rho vd}{\eta }}

,

kus

\rho

on voolise tihedus, kg/m³;

v

on voolise suhteline kiirus, m/s;

d

on toru läbimõõt, m;

\eta

on keskkonna dünaamiline viskoossus, Pa·s.

Kuna dünaamilist viskoossust seob kinemaatilise viskoossusega valem $\eta =\nu \cdot \rho$ , siis saab Reynoldsi arvu avaldada ka kujul

\mathrm {Re} ={\frac {vd}{\nu }}

.

Kui Reynoldsi arv on väiksem oma kriitilisest väärtusest (ümmarguse sirge toru korral kuni 2320), siis on voolamine laminaarne, kui suurem, siis turbulentne. Üleminekul turbulentsele voolamisele kasvab liikumistakistus järsult.^[1]

Reynoldsi arvu kasutatakse ka selleks, et arvutada, kui suurt takistust avaldab keskkond selles liikuvale kehale. Sel juhul tähistab $d$ valemis keha joonmõõdet.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 EE 8. köide, 1995.

[EE-1] 1,0 ^1,1 EE 8. köide, 1995.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Reynoldsi arv''' (lühendatult '''Re''') on [[vedelik]]e ja [[gaas]]ide voolamise laadi ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]] või [[Turbulentne voolamine|turbulentne]]) määrav [[dimensioonita suurus]]<ref name="EE"/>.
+'''Reynoldsi arv''' (tähis Re) on [[voolis]]te ([[vedelik]]e ja [[gaas]]ide) voolamise laadi ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]] või [[Turbulentne voolamine|turbulentne]]) määrav [[dimensioonita suurus]].<ref name="EE"/> Arv on nimetatud [[Osborne Reynolds]]i järgi, kes kirjeldas seda [[1883]]. aastal.
-Arv saadakse fluidumi<ref>http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=46446&term=fluidum</ref> (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva [[inerts|inertsjõu]] jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud [[Osborne Reynolds]]i järgi, kes esitas selle [[1883]]. aastal.
+Arv saadakse voolisele mõjuva [[inertsijõud|inertsijõu]] jagamisel kujumuutust takistavate jõududega:
+: <math>\mathrm{Re}=\frac{\rho vd}{\eta}</math>,
+kus
+: <math>\rho</math> on voolise tihedus, kg/m<sup>3</sup>;
+: <math>v</math> on voolise suhteline kiirus, m/s;
+: <math>d</math> on toru läbimõõt, m;
+: <math>\eta</math> on keskkonna [[dünaamiline viskoossus]], Pa·s.
+Kuna dünaamilist viskoossust seob [[kinemaatiline viskoossus |kinemaatilise viskoossusega]] valem <math>\eta=\nu \cdot \rho</math>, siis saab Reynoldsi arvu avaldada ka kujul
-Reynoldsi arvu valem:
+: <math>\mathrm{Re}=\frac{vd}{\nu}</math>.
+Kui Reynoldsi arv on väiksem oma kriitilisest väärtusest (ümmarguse sirge toru korral kuni 2320), siis on voolamine laminaarne, kui suurem, siis turbulentne. Üleminekul turbulentsele voolamisele kasvab liikumistakistus järsult.<ref name="EE"/>
-:<math> Re = \frac{VL \rho }{\mu} </math> ehk
+Reynoldsi arvu kasutatakse ka selleks, et arvutada, kui suurt takistust avaldab keskkond selles liikuvale kehale. Sel juhul tähistab <math>d</math>  valemis keha joonmõõdet.
-:<math> \mathit{Re} = {VL\over \nu} \;</math>, kus
-* V on [[voolu suhteline kiirus]];
-* L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne);
-* &rho; on fluidumi [[tihedus]];
-* &mu; on fluidumi [[viskoossus]] ehk sisehõõre;
-* &nu; on fluidumi [[kinemaatiline viskoossus]]: &nu; = &mu; / &rho;.
-==Vaata ka==
-*[[Froude'i arv]]
 == Viited ==