Siksali kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Siksali''' ehk '''Siksälä kalmistu''' on [[Misso]] aleviku lähedal asuv [[Eesti muinasaeg|muinas]]- ja [[Eesti keskaeg|keskajal]] kasutatud [[kalmistu]]<ref name="arheo.ut.ee">http://web.archive.org/web/20140920114420/http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_501.htm (vaadatud 19.09.2014)</ref>.
'''Siksali''' ehk '''Siksälä kalmistu''' on [[Misso]] aleviku lähedal asuv [[Eesti muinasaeg|muinas]]- ja [[Eesti keskaeg|keskajal]] I aastatuhande lõpuveerandist kuni 15. sajandini kasutatud [[kalmistu]]<ref name="arheo.ut.ee">http://web.archive.org/web/20140920114420/http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_501.htm (vaadatud 19.09.2014)</ref>.


Aastatel 1980–1988, 1990–91 ja 1993 [[Silvia Laul]]u juhatusel (koos [[Jüri Peets]]uga)<ref name=":0" /> toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on kalmistult avastatud 43 [[kääbas]]t, mille läbimõõt on 2–5&nbsp;m ja kõrgus kuni 0,75 m<ref name="arheo.ut.ee"/>. [[Matmisviis]]ina on kindlaks tehtud [[põletusmatus]] ja laibamatus, kokku on andmeid 304 matuse kohta<ref name="arheo.ut.ee"/><ref name=":0">http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-.pdf</ref>.
Aastatel 1980–1988, 1990–91 ja 1993 [[Silvia Laul]]u juhatusel (koos [[Jüri Peets]]uga)<ref name=":0" /> toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on kalmistult avastatud 43 [[kääbas]]t, mille läbimõõt on 2–5&nbsp;m ja kõrgus kuni 0,75 m<ref name="arheo.ut.ee"/>. [[Matmisviis]]ina on kindlaks tehtud [[põletusmatus]] ja laibamatus, kokku on andmeid 304 matuse kohta<ref name="arheo.ut.ee"/><ref name=":0">http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-.pdf</ref>.

== Kirjandus ==
* [[Silvia Laul]], [[Heiki Valk]], [http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-.pdf Siksälä kalme (1. osa) Muistis ja ajalugu], 2014


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 29. detsember 2019, kell 15:53

Siksali ehk Siksälä kalmistu on Misso aleviku lähedal asuv muinas- ja keskajal I aastatuhande lõpuveerandist kuni 15. sajandini kasutatud kalmistu[1].

Aastatel 1980–1988, 1990–91 ja 1993 Silvia Laulu juhatusel (koos Jüri Peetsuga)[2] toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on kalmistult avastatud 43 kääbast, mille läbimõõt on 2–5 m ja kõrgus kuni 0,75 m[1]. Matmisviisina on kindlaks tehtud põletusmatus ja laibamatus, kokku on andmeid 304 matuse kohta[1][2].

Kirjandus

Viited

Välislingid