Gallia Lugdunensis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. detsember 2019, kell 18:21

Gallia Lugdunensis (prantsuse keeles Gaule Lyonnaise) oli Rooma keisririigi provints tänapäeva Prantsusmaal, keldi Gallia territooriumi osa, mida varem tunti Celticana. See sai nime keskuse Lugdunum (tänapäevane Lyon) järgi, mis oli arvatavasti Rooma Euroopa suurim linn Itaaliast läänes ja suur keiserlik rahapaja.

Gallia vallutamist (58–50 eKr) kirjeldavas teoses "Kommentaarid Gallia sõjast" eristab Julius Caesar provincia nostrat Gallia lõunaosas, mis oli sel ajal juba Rooma provints, ja kolme muud Gallia osa: Aquitani, Belgae ja Galli (tuntud ka kui Celtae). Galli territoorium ulatus Seine'i ja Marne'i jõest kirdes, mis moodustasid piiri Gallia Belgicaga, Garonne'i jõeni edelas, mis moodustas piiri Gallia Aquitaniaga. Augustuse ajal loodi Gallia Lugdunensis Galli territooriumi suuruse vähendamisega: Loire'i ja Garonne'i jõe vaheline osa anti Gallia Aquitaniale ja kesk-idaosad anti uuele Germania Superiori provintsile. Kaart näitab ulatust pärast neid vähendusi. Gallia Lugdunensise loomise aeg on arutluse all, kas 27 ja 25 eKr vahel või 16 ja 13 eKr vahel, Augustuse Gallia-külastuste ajal.

See oli keiserlik provints, mida peeti piisavalt oluliseks, et seda saaks juhtida keiserlik legaat. Pärast Diocletianuse tetrarhiat (296 pKr) oli see diötseesi peamine provints, mida segadusttekitavalt kutsuti Galliae ('Gallia provintsid'), kuhu kuulusid veel ainult helveedi, belgi (mõlemad sammuti keldi) ja germaani provintsid; koos Viennensise (Gallia lõunaprovintsid), Britannia (samuti keldi) ja Hispania diötseesidega (kogu Ibeeria poolsaar) moodustas see pretoriaanide prefektuuri, samuti nimega Galliae, läänekeisri alluvuses.

Provints lõpetas tegeliku eksistentsi aastal 486 pKr, kui Rooma kindral Syagrius sai sissetungivatelt frankidelt lüüa.

Vaata ka

Lyonesse

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Roman Empire Gallia Lugdunensis.svg|thumb|Provints ''Gallia Lugdunensis'' esile tõstetud]]
-[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|400px|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–38 pKr), Kesk-[[Gallia]]s on näha [[keiserlik provints]] '''Gallia Lugdunensis''' (Põhja-/Kesk-Prantsusmaal). Kaardil näidatud rannajoon on tänane, mis erineb Rooma-aegsest]]
+[[Pilt:Roman Empire 125.png|thumb|400px|Rooma keisririik [[Hadrianus]]e ajal (valitses 117–38 pKr), Kesk-[[Gallia]]s on näha [[keiserlik provints]] '''Gallia Lugdunensis''' (Põhja-/Kesk-Prantsusmaal). Kaardil näidatud rannajoon on tänapäevane, mis erineb Rooma-aegsest]]
-'''Gallia Lugdunensis''' (prantsuse: '''''Gaule Lyonnaise''''') oli [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Rooma provintsid|provints]] tänapäeva [[Prantsusmaa]]l, [[Keldid|keldi]] [[Gallia]] territooriumi osa, mida varem tunti ''[[Gallia Celtica|Celticana]]''. See sai nime keskuse [[Lugdunum]] (tänane [[Lyon]]) järgi, mis oli arvatavasti Rooma Euroopa suurim linn Itaaliast läänes ja suur keiserlik rahapaja.
+'''Gallia Lugdunensis''' ([[prantsuse keel]]es '''Gaule Lyonnaise''') oli [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Rooma provintsid|provints]] tänapäeva [[Prantsusmaa]]l, [[Keldid|keldi]] [[Gallia]] territooriumi osa, mida varem tunti ''[[Gallia Celtica|Celticana]]''. See sai nime keskuse [[Lugdunum]] (tänapäevane [[Lyon]]) järgi, mis oli arvatavasti Rooma Euroopa suurim linn Itaaliast läänes ja suur keiserlik rahapaja.
-Gallia vallutamist (58–50 eKr) kirjeldavas teoses ''[[Kommentaarid Gallia sõjast]]'' eristab Julius Caesar ''provincia nostrat'' Gallia lõunaosas, mis oli sel ajal juba Rooma provints, ja kolme muud Gallia osa: ''Aquitani'', ''Belgae'' ja ''Galli'' (tuntud ka kui ''Celtae''). ''Galli'' territoorium ulatus [[Seine]]'i ja [[Marne]]'i jõgedest kirdes, mis moodustasid piiri ''[[Gallia Belgica]]ga'', [[Garonne]]'i jõeni edelas, mis moodustas piiri ''[[Gallia Aquitania]]ga''. [[Augustus]]e ajal loodi ''Gallia Lugdunensis'' ''Galli'' territooriumi suuruse vähendamisega: [[Loire]]'i ja Garonne'i jõgede vaheline osa anti ''Gallia Aquitaniale'' ja kesk-idaosad anti uuele ''[[Germania Superior]]'' provintsile. Kaart näitab ulatust pärast neid vähendusi. ''Gallia Lugdunensis'' loomise aeg on arutluse all, kas 27 ja 25 eKr vahel või 16 ja 13 eKr vahel, Augustuse Gallia-külastuste ajal.
+Gallia vallutamist (58–50 eKr) kirjeldavas teoses "[[Kommentaarid Gallia sõjast]]" eristab Julius Caesar ''provincia nostrat'' Gallia lõunaosas, mis oli sel ajal juba Rooma provints, ja kolme muud Gallia osa: ''Aquitani'', ''Belgae'' ja ''Galli'' (tuntud ka kui ''Celtae''). ''Galli'' territoorium ulatus [[Seine]]'i ja [[Marne]]'i jõest kirdes, mis moodustasid piiri ''[[Gallia Belgica]]ga'', [[Garonne]]'i jõeni edelas, mis moodustas piiri ''[[Gallia Aquitania]]ga''. [[Augustus]]e ajal loodi ''Gallia Lugdunensis'' ''Galli'' territooriumi suuruse vähendamisega: [[Loire]]'i ja Garonne'i jõe vaheline osa anti ''Gallia Aquitaniale'' ja kesk-idaosad anti uuele [[Germania Superior]]i provintsile. Kaart näitab ulatust pärast neid vähendusi. ''Gallia Lugdunensise'' loomise aeg on arutluse all, kas 27 ja 25 eKr vahel või 16 ja 13 eKr vahel, Augustuse Gallia-külastuste ajal.
 See oli keiserlik provints, mida peeti piisavalt oluliseks, et seda saaks juhtida keiserlik [[legaat]]. Pärast [[Diocletianus]]e [[tetrarhia]]t (296 pKr) oli see diötseesi peamine provints, mida segadusttekitavalt kutsuti ''[[Gallia diötsees|Galliae]]'' ('Gallia [[provints]]id'), kuhu kuulusid veel ainult helveedi, belgi (mõlemad sammuti keldi) ja germaani provintsid; koos [[Septem Provinciae|Viennensise]] (Gallia lõunaprovintsid), [[Britannia diötsees|Britannia]] (samuti keldi) ja [[Hispania diötsees]]idega (kogu [[Ibeeria poolsaar]]) moodustas see pretoriaanide prefektuuri, samuti nimega ''Galliae'', läänekeisri alluvuses.
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 == Vaata ka ==
 * [[Lyonesse]]