Angerja: erinevus redaktsioonide vahel

Angerja
	Angerja linnuse varemed
Pindala	12,59 km²
Elanikke	47 (31.12.2021)
EHAK-i kood	1270
Koordinaadid	59° 10′ N, 24° 51′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. november 2019, kell 17:18

Angerja on küla Rapla maakonnas Kohila vallas.

Angerja küla paikneb Kohila–Tuhala tee ääres Juuru teeristi juures; Tallinnast u 30 km, Raplast ligi 25 km kaugusel. Külast voolab läbi Angerja oja, mille käärus on säilinud Angerja vasall-linnuse varemed. Angerja-Pahkla alade asustus pärineb ilmselt juba muinasajast, 10.–12. sajandist. Seda tõestavad arvukad kultusekivid ja muud muistised ümbruskonnas, samuti mitu aardeleidu viimastel aastakümnetel.

Küla ja oja pole oma nime saanud siiski selle järgi, nagu oleks ojast püütud angerjaid, vaid Angerja mõisa ühe esimese omaniku von Angeri järgi. Küla (Anger) on esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli seal juba elanikkond varaliselt kihistunud ning esimeseks Taani kuninga vasalliks sai kohalik eesti soost ülik Haenrich fan Angern.

Angerja küla staatus ja piirid taastati 1999. aastal.

Külaelanike algatusel moodustati 2001. aasta kevadel Angerja ja Pahkla küla ühine eestseisus ning valiti külavanem.

2002. aasta septembris taasasutati Angerja-Pahkla Haridusselts.

Vaata ka

Viited

↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.01.2024.
↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.

[1] Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.01.2024.

[2] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.

[1]

[2]

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 '''Angerja''' on küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]].
-Angerja küla paikneb Kohila-Tuhala tee ääres Juuru teeristi juures; Tallinnast u 30 km, Raplast ligi 25 km. Külast voolab läbi Angerja oja, mille käärus on säilinud [[Angerja linnus|Angerja vasall-linnuse]] varemed. Angerja-Pahkla alade asustus pärineb ilmselt juba muinasajast, 10-12. sajandist. Seda tõestavad arvukad kultusekivid ja muud muistised ümbruskonnas, samuti mitu aardeleidu viimastel aastakümnetel.
+Angerja küla paikneb Kohila–Tuhala tee ääres Juuru teeristi juures; Tallinnast u 30 km, Raplast ligi 25 km kaugusel. Külast voolab läbi Angerja oja, mille käärus on säilinud [[Angerja linnus|Angerja vasall-linnuse]] varemed. Angerja-Pahkla alade asustus pärineb ilmselt juba muinasajast, 10.–12. sajandist. Seda tõestavad arvukad kultusekivid ja muud muistised ümbruskonnas, samuti mitu aardeleidu viimastel aastakümnetel.
-Küla ja oja pole oma nimesid saanud siiski selle järgi nagu oleks ojast püütud angerjaid, vaid Angerja mõisa ühe esimese omaniku von Angeri järgi. Küla (Anger) on esimest korda mainitud 1241 Taani hindamisraamatus. Muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli siin juba elanikkond varaliselt kihistunud ning esimeseks Taani kuninga vasalliks sai kohalik eesti soost ülik Haenrich fan Angern.
+Küla ja oja pole oma nime saanud siiski selle järgi, nagu oleks ojast püütud angerjaid, vaid Angerja mõisa ühe esimese omaniku von Angeri järgi. Küla (Anger) on esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli seal juba elanikkond varaliselt kihistunud ning esimeseks Taani kuninga vasalliks sai kohalik eesti soost ülik Haenrich fan Angern.
-Angerja küla  staatus ja piirid taastati 1999.a.
+Angerja küla staatus ja piirid taastati 1999. aastal.
-Külaelanike omaalgatusena moodustati 2001.aasta kevadel kahe küla - Angerja ja Pahkla ühine küla eestseisus ning valiti külavanem.
+Külaelanike algatusel moodustati 2001. aasta kevadel Angerja ja Pahkla küla ühine eestseisus ning valiti külavanem.
-.a. septembris  taasasutati Angerja-Pahkla Haridusselts.
+. aasta septembris taasasutati Angerja-Pahkla Haridusselts.
 ==Vaata ka==