Aula Palatina: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
[[Pilt:Trier Konstantinbasilika BW 4 zurechtgezurrt.jpg|pisi|Sisevaade tänapäeval]]
[[Pilt:Trier, Rheinland-Pfalz - Basilika, Altarraum (Zeno Ansichtskarten).jpg|pisi|Sisevaade 1900. aastal. Postkaart]]
'''Aula Palatina''' ehk [[Konstantinuse basiilika]] on [[Saksamaa]]l [[Trier]]is asuv [[Vana-Rooma|Rooma]] [[basiilika]], mille lasi ehitada 4. sajandi alguses [[Constantinus I]] (306–337)<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
Hoone kuulub ühena Trieris asuvatest Rooma mälestistest [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse<ref>https://whc.unesco.org/en/list/367/</ref>.
 
Praegu on basiilika kasutusel kirikuna, kuid selle sisemus on väga sarnane Rooma-aegsele basiilikale. Arvukad aknad, mille küljes on säilinud kunagiste maalingute riismeid, suurendavad avaruse muljet. Katus ja osa seinu pole algsed, kuid need taastati 19. sajandil püüeldes originaalilähedust ja hoolikalt järgides eeskujuks võetud [[San Paolo fuori le Mura]] kirikut [[Rooma]]s, mis on samuti Constantinuse ehitatud. Avatud on hoonete jäänused, mis ümbritsesid basiilikat - sissekäigu krüptoportikus''[[cryptoporticus]]'' basiilikast lõunas ja loode pool esimesest ja neljandast sajandist pärit majade alused osalistelt säilinud must-valgete mosaiikidega[[mosaiik]]idega<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
== Ajalugu ==
Basiilika ehitati 310. aastal suurema paleekompleksi osana, isegi selle ehituskivide tegijate nimed on teada - Capio ja Adiutex (tegid telliseid ka Köln-Altenburgis asuva Rooma kindluse jaoks). Basiilika juurde kuulusid algselt [[eeskoda]], [[vestibüül]] ja mõned kõrvalruumid. Hoonet köeti [[hüpokaust]]ahjudega, mille avad asusid seintes ja põrandas. Ehitise pikkus on 67 meetrit, laius 26,05 meetrit ja kõrgus 33 meetrit. Selles saalis võttis keiser vastu oma külalisi ja korraldas koosviibimisi. [[Sulpicius Severus]]e kirjutatud Pühapüha Martini elulugu jutustab, et pühak kohtus selles hoones keiser [[Magnus Maximus]]ega 384. aastal<ref>https://www.livius.org/articles/place/augusta-treverorum-trier/trier-photos/trier-basilica/</ref>.
 
Keskajal oli basiilika [[Trieri piiskop]]i residents. Sel ajal oli [[apsiid]] ümber ehitatud mitmeks väikeseks eluruumiks ja müüriharjadele lisatud [[fiaal]]id. 17. sajandil ehitas Trieri peapiiskop Lothar von Metternich oma palee just Aula Palatina kõrvale ja ühendas suuri ümberkujundusi ette võttes basiilika lossiga<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>.
 
Alles 19. sajandil tellis Preisi kuningas [[Frederick William IV]] hoone taastamise selle algses roomalikus väljanägemises. Taastamistöid juhtis arhitekt arhitekt Carl Schnitzler. 1856. aastal hakkas hoonet kasutama [[protestantlik kirik]]<ref>https://ekkt.ekir.de/index.php?id=2528</ref>. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, 1944. aastal põles ehitis liitlaste [[õhurünnak]]us ja selle sisustus hävis<ref>https://www.tracesofwar.com/sights/34953/Basilica-of-Constantine.htm</ref>. Kui basiilika pärast sõda taastati, ei rekonstrueeritud 19. sajandi dekoori, vaid jäeti tellisseinad näha ja nii on see tänapäevani.
 
== Viited ==

Navigeerimismenüü