Aula Palatina

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Basiilika välisvaade 2014
Aula Palatina koos juurdeehitatud lossiga
Sisevaade tänapäeval
Sisevaade 1900. aastal. Postkaart

Aula Palatina ehk Konstantinuse basiilika on Saksamaal Trieris asuv Rooma basiilika, mille lasi ehitada 4. sajandi alguses Constantinus I (306–337)[1].

Hoone kuulub ühena Trieris asuvatest Rooma mälestistest UNESCO maailmapärandi nimistusse[2].

Praegu on basiilika kasutusel kirikuna, kuid selle sisemus on väga sarnane Rooma-aegsele basiilikale. Arvukad aknad, mille küljes on säilinud kunagiste maalingute riismeid, suurendavad avaruse muljet. Katus ja osa seinu pole algsed, kuid need taastati 19. sajandil püüeldes originaalilähedust ja hoolikalt järgides eeskujuks võetud San Paolo fuori le Mura kirikut Roomas, mis on samuti Constantinuse ehitatud. Avatud on hoonete jäänused, mis ümbritsesid basiilikat – sissekäigu cryptoporticus basiilikast lõunas ja loode pool esimesest ja neljandast sajandist pärit majade alused osalistelt säilinud must-valgete mosaiikidega[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Basiilika ehitati 310. aastal suurema paleekompleksi osana, isegi selle ehituskivide tegijate nimed on teada – Capio ja Adiutex (tegid telliseid ka Köln-Altenburgis asuva Rooma kindluse jaoks). Basiilika juurde kuulusid algselt eeskoda, vestibüül ja mõned kõrvalruumid. Hoonet köeti hüpokaustahjudega, mille avad asusid seintes ja põrandas. Ehitise pikkus on 67 meetrit, laius 26,05 meetrit ja kõrgus 33 meetrit. Selles saalis võttis keiser vastu oma külalisi ja korraldas koosviibimisi. Sulpicius Severuse kirjutatud püha Martini elulugu jutustab, et pühak kohtus selles hoones keiser Magnus Maximusega 384. aastal[4].

Keskajal oli basiilika Trieri piiskopi residents. Sel ajal oli apsiid ümber ehitatud mitmeks väikeseks eluruumiks ja müüriharjadele lisatud fiaalid. 17. sajandil ehitas Trieri peapiiskop Lothar von Metternich oma palee just Aula Palatina kõrvale ja ühendas suuri ümberkujundusi ette võttes basiilika lossiga[5].

Alles 19. sajandil tellis Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV hoone taastamise selle algses roomalikus väljanägemises. Taastamistöid juhtis arhitekt Carl Schnitzler. 1856. aastal hakkas hoonet kasutama protestantlik kirik[6]. Teise maailmasõja ajal, 1944. aastal põles ehitis liitlaste õhurünnakus ja selle sisustus hävis[7]. Kui basiilika pärast sõda taastati, ei rekonstrueeritud 19. sajandi dekoori, vaid jäeti tellisseinad näha ja nii on see tänapäevani.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

23.3 The Basilica or Aula Palatina at Trier. Roman Architecture (Yale'i ülikooli videoloeng)