Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. september 2004, kell 11:09

Jumalad ehk jumalused on võimsad üleloomulikud olendid, kelle olemasolu inimesed ühe või teise usundi raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.

Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui polüteistliku usundi kontekstis (usutakse mitmesse jumalasse), ning suure algustähega (Jumal) monoteistliku usundi kontekstis (usutakse ainsasse Jumalasse).

Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena (antropomorfism). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks äikese ja üleujutuste) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka maailma loomine ja juhtimine.

Monoteistlike religioonide seisukohast on jumalatesse uskumine paganlik. Kristlikust teoloogiast välja kasvanud võrdlevas usuteaduses peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme religioosseks uskumuseks.

Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude (budismis) jumalikustamisena. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Jumalad''' ehk '''jumalused''' on võimsad [[üleloomulik olend|üleloomulikud olendid]], kelle olemasolu inimesed ühe või teise [[usund]]i raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.
-''Vajab toimetamist''
+Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega, kui [[polüteism|polüteistliku]] usundi kontekstis (usutakse mitmesse jumalasse), ning suure algustähega ([[Jumal]]) [[monoteism|monoteistliku]] usundi kontekstis (usutakse ainsasse Jumalasse).
+Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine.
+Monoteistlike religioonide seisukohast on jumalatesse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]].
+Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude ([[budism]]is) [[jumalikustamine|jumalikustamisena]].  Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).
+{{täienda}}
+==Vaata ka==
+*[[Jumalanna]]
+*[[Astraalreligioon]]
+*[[Egiptuse jumalad]]
+*[[Panteism]]
+*[[Polüteism]]
+*[[Vanakreeka mütoloogia]]
+*[[Vanakreeka mütoloogia tegelaste loend]]
+*[[Vanarooma mütoloogia]]
-Sõna tähistab religiooni madalama astme uskumusi. Jumalad kirjutatakse väikese tähega mis tähistab [[polüteism]]i. Füüsikaliste (Idamaadel ja [[Rooma impeerium]]is levinud [[kultus]]ed) ja psüühhiliste ([[Budism]]) jõudude jumalikustamine. On [[eelkristlik]] [[polüteism]]ile omane arusaam kui "jumalikustati loodusjõude": kive, puid, mägesid. Vt: [[Astraalreligioon]], [[Egiptuse jumalad]], [[Panteism]].